Ladõnskaja-Kubits: eesti keele 5 väljakutset

FOTO: Eesti keel instituut

Sel reedel toimus Filmimuuseumis konverents „Keeleseadus 30“. Algas Eesti Keele aasta. Kuulasin tähelepanelikult esinejaid, aga ka poliitikuid, kes pidasid kohapeal ühe esimestest valimisdebattidest. Just keele teemal. Ning lubage mul avaldada omi mõtteid. Nn vene koolide teema on küll poliitikute vaidlemisobjekt, aga eesti keelel on maailmas ka teised suured väljakutsed. Keskenduks neilegi. Toon vaid 5 punkti, mille osas (minu arvates) peame kiirustama oma lahendustega. 


1. Õpetamise metoodika (see on väga lai teema. Kuidas õpetada hästi ja efektiivselt on kuldse väärtusega küsimus. Aga selle teema all on ka näiteks selline alapunkt, kas me suudame välja töötada head õpetamise metoodikat neile, kes alles tulevad siia ühiskonda ja kellel pole meile tuttavat slaavi tausta)

2. Kas eesti keel areneb teaduskeelena kui teaduses survestab seda selgelt ja jõuliselt inglise keel. Minu visiooni järgi peavad doktoritööd olema kas tehtud eesti keeles või siis (juhul kui on kirjutatud inglise keeles) peaks olema tõlgitud eesti keelde. 

3. Kas kaasaaegsed nutiseadmed ja masinad hakkavad tulevikus rääkima eesti keeles ? Usun, et see on üks printsipiaalsetest küsimustest.

4. Õpetajad. Süsteem vajab õpetajaid juurde. Ning see pole homse päeva küsimus vaid juba tänase päeva karjuv olukord.

5. Eesti keele põhialused. Jah, ma olen seda usku, et kui pole dokumenti, mis peegeldab visiooni ja eesmärki, siis hiljem on suhteliselt raske nõuda seda sama tulemust. Jah, ma olen kindel, et eesti keele põhialused võiks olla peamine alusdokument. Praegu sellist dokumenti kahjuks ei ole.

Eesti keel ei pea olema debattide tulipunkt. Ta peab olema lihtsalt ühine eesmärk. Vähem sõnu – rohkem tegusid. Praegu enne valimisi tundub kohati, et kõik kaitsevad ja kõik on ühel meelel (enam-vähem). Samas kaaluti veel paar aastat tagasi tõsimeeli kas Eesti Keele Instituut peaks eksisteerima eraldi asutusena. Olin selle diskusiooni tunnistajaks. Eesti venelasena ütlesin, et „nalja teete?! Eesti Keele Instituut peab jääma“. Ka Eesti Keele Majade eesmärk on tunduvalt suurem ja laiem, kui praegu paistab. Seda projekti peaksime toetama sõltumata erakondlikust kuuluvusest. Ning veel… Konverentsil ei olnud inimesi, keda peaks veenma selles, et eesti keele kaitse on oluline. Oponendid puudusid. Aga selle konverentsi positiivset kajastust jäi minu jaoks liiga väheks. Selleks, et keel kestaks on vaja selles keeles rääkimisega nakatada tunduvalt laiemat publikut. See ongi poliitikute väljakutse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.