Viktoria Ladõnskaja-Kubits: riik peab täitma täitmata lubadused

Viktoria Ladõnskaja-Kubits tuletab meelde, et kõrghariduse rahastamisega tekkinud probleemid ei ole uued ning kutsub huvigruppe ja poliitikuid üles mitte laskma end petta Reformierakonna venitamistaktikast. Foto: Scanpix/Tairo Lutter/Eesti Meedia

Poliitilise tahte korral on võimalik vähemalt käesolevaks aastaks leida lahendus kõrghariduse rahastamisele, leiab Riigikogu kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits.

„Juba pikka aega on rektorid, ülikoolid, rakenduskõrgkoolid juhtinud tähelepanu sellele, et riik ei ole täitnud oma kohustusi kõrghariduse rahastamisel. Tänaseks on olukord jõudnud nii kaugele, et kõrgkoolide rektorid on teatanud, et nemad halduslepinguid riigiga ei allkirjasta. Ka Isamaa fraktsioonis käinud rakenduskõrgkoolide rektorid tunnistasid, et ka nemad on olukorras, kus rahastuse osas on selg vastu seina,“ ütles Riigikogu kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits (Isamaa).

Tema sõnul on kõigi osapoolte sõnum olnud senimaani ühene – kõrghariduse kuhjunud võlg on suurusjärgus 110 miljonit eurot. „Valitsus ning haridus- ja teadusminister on üritanud palli veeretada sügisesse öeldes, et enne järgmisi RES-i läbirääkimisi uusi rahastusotsuseid ei langetata. See palli edasi veeretamine on tegelikult vastuvõetamatu,“ tõdes Ladõnskaja-Kubits.

Halvasti planeeritud energiahüvitisteks, täiendavateks riigikaitsekulutusteks ning kärbete ärajätmiseks on leitud kiirkorras vahendeid ilma igasuguste täiendavate eelarveliste muudatusteta. See näitab, et poliitilise tahte korral oleks võimalik leida vähemalt käesolevaks aastaks lahendus kõrghariduse rahastamisele, lisas Kubits.

„Tuletan meelde, et kõrghariduse rahastamisega tekkinud probleemid ei ole uued. Juba 2021. aasta lõpus esitas Isamaa käesoleva aasta eelarvesse muudatusettepaneku suurendada kõrghariduse rahastamist 2022. aastal 20 miljoni euro võrra. Seda selleks, et katta ära baasvajadused ja elukalliduse suurenemisega suurenevad kulud,“ ütles Ladõnskaja-Kubits, kutsudes huvigruppe ja poliitikuid üles mitte laskma end petta Reformierakonna venitamistaktikast.

„Peaminister on reformierakondlane, rahandusminister on reformierakondlane, haridus- ja teadusminister on reformierakondlane. Kui on poliitilist tahet, siis tuleb tuua veel kevadel Riigikogu ette lisaeelarve, kus on lahendatud kõrghariduse rahastamise küsimused 2022. aastaks. Pärast seda saab RES-i käigus arutelusid jätkata,“ osundas Ladõnskaja-Kubits.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.