Esmaspäevases Vikerraadio saates „Välistund“, analüüsis kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) Ameerika Ühendriikides toimuvat ja Bideni administratsiooni ees ootavaid väljakutseid.
Luik ei usu, et USA Kongressi Esindajatekoja poolt algatatav president Donald Trumpi tagandamine seoses Kapitooliumi ründamisega Senatis läbi läheks. „Kuna Esindajatekojas on demokraatide enamus, siis on väga lihtne saada sealt süüdisuts. Senati puhul, kus on vabariiklaste väga nõrk enamus ei ole väga tõenäoline, et see läbi läheb, sest küsimus on, kui paljud vabariiklased oleksid reaalselt valmis ettepanekut toetama,“ ütles Luik.
Rääkides uue presidendi Joe Bideni eesootavast valitsemisajast tõdes Luik, et Bideni käekiri on Trumpist erinev.
„Kuigi Trump oma viimastel aastatel siiski toetas NATO-t ja paljudes küsimustes, sealhulgas Balti riikide sõjalist kaitset, siis tema üldine suhtumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja lepetesse oli väga kriitiline – seda ilmestas ka Maailma Terviseorganisatsioonist ja rahvusvahelistest lepingutest välja astumine. Samuti pole kahtlust, et Trumpi välispoliitilises tegevuses polnud inimõigused, naiste õigused ja keskkonnakaitse teemad esiplaanil. On aga teemad, millele Trump on pannud aluse, näiteks vägede Afganistanist väljatoomine, mida Biden on toetanud.
Bidenit ootavad ees samad väljakutsed mis Trumpi
„Hiina ja USA vaheliste pingete puhul on Bideni loosungiks, et välispoliitikat tuleb teha keskklassile, mis tähendab kaubanduspoliitika esiplaanile seadmist – viimane toob paratamatult kaasa suured pinged Hiinaga ja ma ei usu, vaadates Ameerika töökohtade viimist Hiina, et Bidenil oleks seda poliitikat võimalik nähtavalt muuta. Samuti on kõne all Lähis-Ida küsimused, kus näiteks palestiina teemadel on Trump astunud samme, mida on keeruline muuta,“ ütles Luik.
Luik rõhutas, et võrreldes Donald Trumpiga on Joe Bideni välispoliitiline käekiri teine. „Biden on kindlasti diplomaatilisem. Mis aga konkreetsemalt puudutab kaubandusküsimusi, investeeringute leppeid ja näiteks patendiõiguste tunnustamist, siis enamvähem samad probleemid saavad ka uue presidendi ajal laual olema. Mis puudutab Lõuna-Hiina merd ja suhtumist Taiwani, seisab Biden keeruliste valikute ees. Hiina on Taiwanile sõjalist survet suurendanud ja tekib küsimus, kui kaugele USA läheb, sest teatavasti ei tunnusta USA Taiwani riigina. Samas on olemas seadus, mis deklareerib, et USA-l on kohustus kaitsetegevuseks seoses Taiwaniga. Sealt võib lähematel aastatel tõstatuda päris keerulisi probleeme.“
„Tulles Atlandiüleste suhete juurde, siis olles Bidenit mitu korda Müncheni konverentsil kõnelemas kuulnud, saan öelda, et tegemist on inimesega, kes nii oma südames, kui poliitilises tegevuses jälgib Atlandi üleseid poliitilisi printsiipe, mis peale Teist maailmasõda on USA-le väga omased olnud. Kõike seda, mida peame väga kalliks meie, peab ka tema. Usun, et laualt ei kao ka kaitsekulutuste küsimus meie Euroopa liitlaste poolt. Samuti on juba esimesest tööpäevast kindlasti laual ka Afganistani küsimus.“
Biden on Luige hinnangul kindlasti esile seadmas naiste õigusi, aga pole saladus, et see on tõsine teema ka Talibani , USA ja Afganistani valitsuste vahelistel läbirääkimistel. Kui kaugele on Biden nõus minema läbirääkimistel Talibaniga, nende nõudmistele vastu tulema, on suur küsimus. USAl on muidugi võimalus vähendada vägesid ka ilma leppeta.
Poliitiline kriis USA-s pole toetust Balti riikidele vähendanud
Poliitiline kriis USA-s pole toetust Balti riikidele vähendanud, tõdes Luik. „Mis puudutab praegust sisepoliitilist olukorda Washingtonis, siis on meil vedanu. NATO tegevusele Balti riikides on parteideülene konsensus USA-s märkimisväärne. Nägime seda alles hiljuti, kui USA senat tegi vabariiklaste poolt vaadatuna unikaalse sammu, kui tühistas Trumpi veto kaitse-eelarvele, kus on ette nähtud hulk vahendeid ka Balti riikide relvadega abistamiseks.“
Rääkides USA ja Venemaa suhetest, tõdes Luik, et kõik Ühendriikide presidendid on teinud mingisuguse katse suhteid Venemaaga parandada. „Kahtlemata on see nüüd raskem, sest pikaaegne Putini administratsioon on löönud kõigi meeltesse tugeva pitseri. Kindlasti proovib USA käivitada uusi relvastuskontrolli läbirääkimisi. Strateegilise tuumarelvastuse piiramise lepe START pole Eestile põhiprobleem. Silma peame eelkõige peal hoidma keskmise tegevusraadiusega tuumarelvade võimalikul piiramisel ja tavarelvastuse usaldusmeetmetel. Need on ka Eesti kaitses olulise tähtsusega teemad,“ rõhutas Luik.
Tere
Meie erakond – palun arvestage oma kavade koostamisel ka eakate inimestega. Neil on võimalus kindlasti teid rohkem aidata kui senini. Kõnetage eakaid siiralt ja abi tuleb, mida me vajame.