Eesti Uudised avaldavad justiitsminister Raivo Aegi kõne küüditamisohvrite mälestuseks.
Austatud riigikogu esimees, head kaasmaalased!
Täna öösel 78 aastat tagasi prõmmiti tuhandetele ustele üle kogu Eesti. Püssimeeste ja paljastatud tääkide vahel aeti terved pered kokku raudteejaamadesse. Seal lahutati mehed naistest ja lastest ning käsutati nad eraldi ešelonidesse. Trellitatud loomavagunites algas sõit Venemaale, Siberisse.
See ei olnud esimene kuritegu, mille Nõukogude võim pani toime okupeeritud Eesti Vabariigi kodanike vastu. Kuid see oli kõige massiivsem kuritegu, mis pandi siin toime enne Teise maailmasõja jõudmist Eesti pinnale. Sel päeval, 14. juunil 1941 viidi oma kodudest võõrale maale surema üle 10 000 süütu inimese. Juuniküüditamine on muutunud kõigi varasemate ja hilisemate nõukogude võimu kuritegude ja nende ohvrite sümboliks. Seepärast on meil täna põhjus ja lausa kohustus meenutada kõiki kommunismi ohvreid.
Küüditamiste, tapmiste, vangistamiste ja teiste repressioonidega ei võidelnud Nõukogude Liit ainult meie riigi vastu. Võideldi kogu meie rahva, keele ja kultuuri vastu. Võideldi meie rahva tuleviku vastu. Selleks, et kunagi enam ei sünniks vaba Eesti riiki.
Nõukogude Liidu eesmärgiks ei olnud ju mitte ainult Eesti okupeerimine. Eesmärgiks oli niisugune okupeerimine, mis mitte kunagi ei lubaks uuesti luua Eesti Vabariiki. Küüditatute seas oli ka palju sülelapsi ja vanureid, kuid ennekõike küüditati ja tapeti siiski meie poliitikuid, sõjaväelasi, teadlasi, kohtunikke, prokuröre, kooliõpetajad, arste, meie ühiskonnategelasi – kõiki neid, kellele tavaliselt toetub riik. Juuniküüditamise eesmärk oli nende inimeste hävitamine.
