Justiitsminister ja keeleameti peadirektor arutavad, kuidas eestikeelsus avalikku ruumi tagasi tuua

Justiitsminister Lea Danilson-Järg. FOTO: Mihkel Maripuu, Postimees

Täna kohtub justiitsminister Lea Danilson-Järg keeleameti peadirektor Ilmar Tomuskiga, et arutada, kuidas tõhustada keeleseaduse täitmist teenindussektoris, aga ka ühiskonnas laiemalt. Sealhulgas arutatakse Narva linnavolikogu istungite keelekasutusega seotud küsimusi – kas praegune õiguslik regulatsioon vajab täiendamist, et tagada eestikeelne töö volikogus.           

Kohtumisel arutatakse, milliseid kitsaskohti näeb keeleamet kehtivas keeleseaduses ning mis suunas keeleõigust arendada, et tagada avaliku ruumi eestikeelsus. Arutatakse ka infoühiskonna teenustega seonduvat. „Viimastel aastatel on hoogustunud teenuste pakkumine erinevate digiplatvormide kaudu, keeleameti hinnangul ei ole aga teenuste kasutajate keeleõiguste õiguslik kaitse suutnud nende arengutega sammu pidada ja seetõttu tuleks täiendada nii keeleseadust kui ka keelenõuete määrust,“ ütles keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk kohtumise eesmärke kommenteerides.

Riigikeele positsiooni nõrgenemisega on lisaks Eestile hädas ka Läti. Vene keele laialdase kasutamise tõttu on jõutud olukorda, kus lätlastel on vene keelt oskamata keeruline tööd leida. Läti on seetõttu võtnud nõuks otsustavalt piirata teiste keelte kasutamist nii ametiasutustes kui ka erasektoris.

„Peame ka Eestis tõele näkku vaatama. Viimasel aastakümnel on eesti keele positsioon ühiskonnas järjepidevalt halvenenud. Aina suurem osa avalikust infost esitatakse lisaks eesti keelele ka vene keeles, vahel lisaks inglise keeles. Vajame kiireid muutusi, et ei juhtuks nagu Lätis, kus riigikeele valdamisest töö leidmiseks enam ei piisa. Keeleseaduse täitmise järelevalve peab muutuma tõhusamaks, seadus ise karmimaks nii nõuete kui karistuste osas,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg ning lisas, et eesti keele taandumine avalikust ruumist on vastuolus lisaks keeleseadusele ka põhiseadusega, mille kohaselt peab Eesti riik tagama eesti keele kestmise läbi aegade.

Keeleameti peadirektor on varem käinud välja ka mõtte täiendada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust volikogu liikmete keeleoskust puudutava sättega. „Praegu valitseb olukord, kus volikogu liikmekandidaatidelt eesti keele oskust ei nõuta, kuid valituks osutudes peavad nad kohe suutma eesti keeles tööd teha. Töö õigusaktidega, ettekanded ja sõnavõtud volikogus ning suhtlemine valijatega eeldab aga väga head eesti keele oskust,“ rääkis Tomusk.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.