Kaitseminister Jüri Luik ja Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem tutvustasid 13. jaanuaril president Kersti Kaljulaidile „Riigikaitse arengukava 2030“ sõjalise kaitse osa. Tegemist on kaitseministeeriumi valitsemisala panusega laiapindse riigikaitse arengukava eelnõusse, mille kinnitab vabariigi valitsus.
Kaitseminister Jüri Luik ütles, et toimiva heidutuse ja kaitse tagavad päriselt olemasolevad võimed. „Riigikaitse arengukava on realistlik, põhineb kaitseväe juhataja sõjalisel nõuandel ja arvestab maailmas ja Läänemere piirkonnas valitsevate ohtude, aga ka saadaolevate ressurssidega. Loomulikult toetame alati tsiviilühiskonna toimimist ja Eesti majandust,“ lisas Luik. Minister pidas väga positiivseks, et kaitseväe finantseerimisel ja arengueesmärkide määratlemisel valitseb Eestis lai poliitiline konsensus.
Arengukava kirjeldab Eesti sõjalise kaitse ressursiliselt realistlikke arengueesmärke aastaks 2030. Sõjalise kaitse osa toob olemasolevaid ohte ja ressursse arvestades välja Eesti kaitsevõime arenguvajadused, et suurendada sõjalist valmidust. Saadaoleva ressursi planeerimisel on arengukavas arvestatud ka võimalike loodavate uute võimete ülalpidamiskuludega.
President Kaljulaid avaldas veendumust, et kaitseministeeriumi ja kaitseväe parimate spetsialistide poolt välja töötatud uus arengukava tugevdab Eesti kaitse- ja heidutusvõimet. „See, kui palju täpselt meie võimekused suurenevad, sõltub nüüd sellest, kui palju raha soovivad valitsus ja Riigikogu järgmisel kümnel aastal sõjalisse riigikaitsesse panustada. Loodan siiralt, et selleteemalised arutelud tulevad sisukad ning otsused teadlikud, sest kaitseplaneerijad on täpselt välja arvutanud ka kõikide uute võimalike sõjaliste võimete maksumuse,“ ütles riigipea.
Riigikaitse arengukava on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, mille eesmärk on lähtudes olemasolevatest ohustsenaariumidest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused.
Sõjalise kaitse kümneaastaste eesmärkide rakendamine toimub kaitseministeeriumi valitsemisala nelja-aastase arengukava kaudu, milles määratakse kindlaks eesmärkideni viivad valitsemisala tegevused ja nende rahastamine. Need on omakorda sisendiks iga-aastasele kaitse-eelarve eelnõule.
