Riina Solman: Tallinna eelarvestrateegia peaks vastu võtma pärast valimisi

Solmani sõnul puuduvad Tallinna 2021. aasta lisaeelarves ettepanekud, mis seaksid esiplaanile inimeste heaolu.

Tänasel Tallinna Linnavolikogu istungil on päevakorras linna eelarvestrateegia ja esimesel lugemisel on ka 2021. aasta lisaeelarve. Isamaa fraktsiooni juhi Riina Solmani sõnul on arusaamatu, miks üritab Keskerakond läbi suruda 2022–2025. aasta eelarvestrateegiat neli kuud enne kohalikke valimisi.

Solmani sõnul oleks loogiline, et järgmiste aastate eelarvestrateegia kinnitaks uus sügisel rahvalt mandaadi saav volikogu koosseis. Ühtlasi heidab Solman, ette et 2021. aasta lisaeelarves puuduvad ettepanekud, mis seaksid esiplaanile inimeste heaolu. „Isamaa on esitanud lisaeelarvele mitu olulise tähtsusega muudatusettepanekut, mis puudutavad eesti keelt, haridust, korruptsioonivastast võitlust ja koduomanike toetamist,“ ütles Solman.

„Tegime ettepaneku luua stipendium, mis oleks mõeldud noortele ülikooli astujatele, kes soovivad tulevikus hakata vene keelt kõnelevatele noortele eesti keelt õpetama, et parandada ühiskonna sidusust ning aidata üleminekut eestikeelsele haridussüsteemile,“ rääkis Solman lisades, et Eestis elades on riigikeele oskamine vajalik.

„Lisaks soovime me rahastust suurendada olulistes valdkondades, nt rattateede taristu ja eruhuvikoolide rahastus, mis on eelkõige koroona ajal jäänud linna poolt pea igasuguse toeta. Samuti näeme ette Vanalinna ja Südalinna piirkondade parkimissoodustuse, et toetada ettevõtlust nendes piirkondades.“

Solmani sõnul üritatakse taaskord leida volikogu tuge ka korruptsioonivastases võitluses. „Isamaa näeb, et kõik Tallinna ametnikud sooritaksid kohustusliku korruptsioonitesti. „Sellised testid aitavad nii mõnelgi isikul meenutada, et oma käitumist ja huvide konflikte tuleb pidevalt ja rangelt jälgida. Samuti võivad sellele eelnevad koolitused ära hoida need korruptsiooniohud, mis tekivad teadmatusest või vähesest informeeritusest.“

Lisaks soovib Isamaa, et linn toetaks senisest rohkem koduomanikke. „Esitasime korteriühistute toetuste suurendamise ettepaneku, et nii hooned kui ka hoovid saaksid korda kiiremini. Korras ja hästi hoitud linnaruum on väärtus. Samal ajal aitavad renoveeritud hooned ja õuealad liikuda keskkonnasõbralikuma linnaruumi eesmärkide poole. Tallinn saaks astuda seeläbi reaalseid samme rohelisema pealinna nimel,“ ütles Solman.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga