Hirvepargi 23. augustil peetud traditsioonilisel kõnekoosolekul meenutati 1987. aastal toimunud okupatsioonivastast meeleavaldust, millega nõuti Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist. Isamaa Erakonna korraldatud kõnekoosolekul “Kuidas kaitsta Eesti väärtusi?” meenutati teed Eesti riigi iseseisvuse taastamisele ning otsiti lahendusi tuleviku väljakutsetele.
Isamaa auesimehe Tunne Kelami sõnul aitasid Hirvepargi sündmused teadvustada, et Eesti rahvas ei ole Nõukogude Liiduga kokku laulatatud. „Eesti ajaloo õppetund on see, et miski pole võimatu. Kuid teine sama tõsine õppetund on see, et mitte midagi ei ole iseenesest tagatud. See, et natsismile ja kommunismile ei ole suudetud võrdset hinnangut anda, ei ole ajaloo ega moraali probleem, vaid praktiline poliitiline probleem,” ütles Kelam. “Võrdse hinnangu andmise korral ei oleks endine KGB ohvitser Putin saanud Venemaa presidendiks. Täpselt samuti nagu endine Gestaapo ohvitser ei oleks saanud Saksamaa liidukantsleriks,” tõi ta näite.
Tallinna linnapeakandidaadi Urmas Reinsalu sõnul on oluline, et ka täna hoitaks au sees eesti keelt ja eesti meelt. “Rahvusriigi vundamenti ja väärtusi tuleb kaitsta ning see rindejoon algab Tallinnast. Peame lõpetama olukorra, kus Eesti pealinna juhitakse venemeelselt ja korruptiivselt,” ütles Reinsalu.
Lisaks Kelamile ja Reinsalule astusid kõnekoosolekul üles endine Eesti Kongressi liige Jüri Estam ja Isamaa Rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe. Üritust modereeris Isamaa aseesimees Riina Solman.
23. augustil 1987 toimunud okupeeritud Eesti esimese avaliku poliitilise meeleavalduse algatasid Lagle Parek, Heiki Ahonen, Tiit Madisson, Eve Pärnaste ja Erik Udam. Hirvepargi miitingust osavõtnud nõudsid tõe avaldamist Molotov-Ribbentropi 23. augusti 1939 sõlmitud lepingu salaprotokollide kohta, mille alusel jagati Euroopa mõjusfäärideks. Hirvepargi sündmused lammutasid hirmuõhkkonda ja sillutasid teed Eesti iseseisvuse taastamisele.
