Isamaa kohtumisel Eesti Kirikute Nõukoguga: valitsus rikub räigelt sõlmitud kokkuleppeid

Isamaa fraktsiooni videokohtumine Eesti Kiriku Nõukogu esindajatega. Foto: Taavi Liivo

Isamaa fraktsioon tõdes kohtumisel Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajatega, et valitsuse kärpeotsusest tingitud plaan likvideerida kaitseväe kaplaniteenistus on vabariigi valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel 2002. aastal sõlmitud ühishuvide protokolli räige rikkumine.

Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul meenutas, et 2002. aastal sõlmitud leping nägi ette kaplaniteenistuse kaitseväes. „Selle ühishuvide protokolli all seisavad toonase peaministri Siim Kallase ja EKN-i presidendi Einar Soone allkirjad. Ühepoolne, järsk ja ülekohtune lepingust taganemine ei tee valitsusele au,“ ütles Sibul.

Sibul rõhutas, et Põhiseadus näeb ette usuvabaduse. „Kaplaniteenistusel on ette nähtud väga selged ülesanded, mille eesmärk on tagada kaitseväelaste usuline vabadus, võitlusmoraal, kaitsetahe ning inimväärikus. Seda rolli on kaplaniteenistus edukalt täitnud terve kaitseväe isikukoosseisu sh liitlasvägede puhul. Näib uskumatu, et 21. sajandil on Eesti valitsus otsustanud minna ajateenijate usuvabaduse kallale,“ ütles Sibul.

Ta lisas, et uudised kaplaniteenistuse ja kaitseväe orkestri kaotamisest on pelgalt väike osa kärbetest, mida näeme riigikaitse valdkonnas. „Eelmise valitsuse poolt heaks kiidetud eelarvestrateegiaga võrreldes kärbitakse kolme aasta jooksul kaitsevaldkonnas enam kui 50 miljonit eurot. See tähendab tõsist ohtu Eesti julgeolekule ja kaitsevõimele,“ märkis Sibul.

Kaitsevägi kaplaniteenistusest: „Kaplaniteenistuse põhiülesanded on järgmised: isikkoosseisu, sh liitlaste, usulise teenimise korraldamine ja nõustamine religiooni alal; hingehoidlik nõustamine kohustusega pidada pihisaladust; väeosades ja üksustes moraali ning kaitsetahte hoidmine; haigete ja arestis viibijate külastamine ja toetamine; inimväärikuse rõhutamine ülema ja alluvate vahelistes suhetes; ülemate toetamine üksuse eetilise kliima hindamisel; missioonil viibivate kaitseväelaste ja nende perede toetamine; langenute ja nende perede hingehoidlik toetamine; vigastatute ja nende perede hingehoidlik ja vaimulik teenimine; osalemine kriiside lahendamisel ja –kommunikatsioonis; kaitseväe- ja riiklike tseremooniate toetamine vaimulike talitustega; koostöö teiste tugiteenistustega; kaitseväe ja üksuste traditsioonide hoidmine.“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga