Isamaa esitas Tallinna linnavolikogule üle eesti keele kaitse plaani eelnõu, mis tagab, et Tallinna linnas viidaks ellu eesti keele arengukavas 2035 ette nähtud eesmärgid.
Isamaa eesti keele kaitse plaan näeb ette Tallinna haridusameti kujundamist haridus- ja keeleametiks ning abilinnapea kohta, kelle ülesandeks on vastav plaan ellu viia.
Eelnõu üle andnud Isamaa aseesimees Riina Solman ütles, et Tallinna linnas tuleb lõpetada aastakümneid kestnud segregatsioon ning üle minna eestikeelsele haridusele.
“Uuringud näitavad, et tänase kakskeelse haridussüsteemi tõttu kannatavad ennekõike venekeelsetest peredest pärit lapsed. Selleks, et neil oleks tulevikus võimalik saavutada edu hariduses ja tööturul, tuleb tagada neile parim võimalik eesti keele oskus,” ütles Solman.
Isamaa välja käidud eesti keele ja haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea kandidaat keeleteadlane Mart Rannut lisas, et Isamaa plaan eesti keele kaitseks pealinnas on selge ja konkreetne. “Juba käesoleval aastal tuleb Tallinna linnavolikogule esitada konkreetne rakenduskava venekeelsete koolide ja lasteaedade üleminekuks eestikeelsele õppele.”
Lisaks tuleb tema sõnul võtta erilise tähelepanu alla linnaasutuste ja koolide juhid, kes vilistavad keeleseaduses kehtestatud nõuetele ja eesti keele oskusele.
ISAMAA EESTI KEELE KAITSE PLAAN TALLINNAS:
- kontrollida ja tagada, et Tallinna haridussüsteemis töötavad inimesed, linnaametnikud ja linna asutuste ja äriühingute töötajad, sh valdavad nõuetekohaselt eesti keelt;
- vabastada koheselt ametist eesti keelt mittevaldavad koolijuhid;
- esitada nelja-aastane tegevuskava Tallinnas elanike eesti keele õppe korraldamise ning riigi kehtestatud keelenõuete järgimise kohta;
- tagada koostöös keeleametiga eesti keele ja eestikeelse õppe nõuete täitmine linna haridusasutustes.
- teha Vabariigi Valitsusele ettepanek kehtestada Tallinnas taksojuhtidele ja teenindajatele B1 tasemel keelenõuded;
- tagada, et linnaruumi avalikud sildid, viidad, välireklaam ja muu teave oleks eestikeelsed või eesti- ja muukeelsed, kus eestikeelne teave on esikohal. Võõrkeele kasutamine ei tohi kahjustada ega piirata eesti keelt.
- esitada volikogule rakenduskava venekeelsete koolide ja lasteaedade üleminekuks eestikeelsele õppele detsembriks 2021;
- tagada, et linna poolt korraldatavad ametlikud pressikonverentsid on eestikeelsed.
- Tallinna kultuuritegevuse rahastamisel seada eraldi eesmärgiks eestikeelse kultuurivälja kasv Tallinnas. Linnapoolsete toetuste andmisel kolmandatele isikutele võtta arvesse keeleseaduse nõuete täitmist.
- nimetatud tegevuste ellu viimiseks kujundada linna haridusameti haridus- ja keelemetiks ning määrata abilinnapea, kes on vastutav eeltoodud põhimõtete ellu viimise ja rakendamise eest.
