Rahandusministeerium saatis pensionireformi eelnõu kooskõlastusringile

Pildil vasakult Martin Helme, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES

Rahandusministeerium saatis kolmapäeval teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise eelnõu kooskõlastusringile, praegu on Eestis teise sambaga liitunud pea 740 000 inimest. 

“Pärast muudatuste jõustumist teine sammas enam kohustuslik pole – see on vaid üks valik penisoniks vara koguda. Igaüks saab edaspidi ise otsustada, kas soovib koguda ja investeerida iseseisvalt või jätta see töö edasi pensionifondide kanda. Peamine on oma valik hoolikalt läbi mõelda, et pensionipõlves ei tabaks inimest ebameeldiv üllatus oodatust väiksema sissetuleku näol,” ütles rahandusminister Martin Helme pressiteate vahendusel. 

Ta lisas, et teise samba vabatahtlikuks muutmine mõjutab ka fondide omavahelist konkurentsi ja toob loodetavasti turule senisest paremate tingimustega fondid.

Seejuures rõhutas Helme, et inimesed, kes on juba teise sambaga liitunud ja soovivad pensioni kogumist senisel viisil lihtsalt jätkata, selleks eraldi avaldust esitama ei pea – nende jaoks toimib kõik edasi nagu seni.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder avaldas heameelt selle üle, et 2. pensionisamba vabatahtlikuks muutmise eelnõu on valmis saanud ja ministeeriumidesse kooskõlastusringile saadetud.

„Erinevalt mitme kriitiku hirmujuttudest on koalitsioon valinud vastutustundliku tee. Protseduur on oluline ning see, et eelnõu tuleb läbi valitsuse ning läbib erinevad kooskõlastusringid tagab pensionireformi läbipaistvuse. Me kaasame erinevaid osapooli ja seadusemuudatus tuleb seetõttu kvaliteetne,“ ütles Seeder partei pressiesindaja teatel.

„Protseduuri kõrval on muidugi kõige olulisem seaduse sisu. Ministeeriumi poolt koostatud eelnõu on vägagi sarnane Isamaa poolt 2018. aastal välja käidud ettepanekuga, mis avab suletud 2. pensionisamba süsteemi konkurentsile ning annab inimestele valikuvabaduse enda säästude üle ise otsustada,“ ütles Seeder.

Muudatuste jõustudes muutuks teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Tekib juurde ka võimalus sambasse sissemaksed peatada, kuid jätta kogutud raha sinna edasi kasvama. Ise investeerida soovijatele tekib fondist lahkumisel võimalus suunata see 6 protsenti teise samba raha oma pensioni investeerimiskontole.

Kui inimesel on teises sambas raha, siis pensioniikka jõudes saaks ta muudatuste jõustudes otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensionina või ühekorraga. Võttes teisest sambast raha välja pensionieas, oleks tulumaks tavapärasest soodsam. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustataks üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks 10 protsenti.

Teisest sambast lahkunutel tekiks kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või selle olemasolu korral kolmandast sambast.

Seni teise sambasse kogutud raha on kavas maksta välja kuni 10 000 euro puhul välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, jaanuaris, mais ja septembris ehk samadel kuudel, kui toimub pensionifondi osakute vahetamine. 

Teise sambaga on 2019. aasta septembri seisuga liitunud ligikaudu 740 000 inimest. Muudatused annaksid võimaluse teise sambaga liituda ligikaudu 100 000 inimesel, kes on tööeas, kuid pole teise sambaga liitunud.

Pensionifondide kogumaht oli 2019. aasta septembris 4,5 miljardit eurot. Keskmine teise sambasse kogutud summa on natuke üle 6000 euro ja mediaan umbes 4500 eurot. Teise sambasse pensionivara kogumise perioodiks on kavandatud tööd alustavale inimesele vähemalt 40 aastat. Kogumispensioni süsteem on seni kehtinud 17 aastat ja reaalselt on valdavalt kogutud sellest veelgi lühema perioodi jooksul.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama 2020. aasta suvel.

Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, kuid rahandusministeerium ootab kommentaare ja ettepanekuid kõigilt, kes soovivad kaasa rääkida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.