Isamaa volikogu: eesti keele ja kultuuri säilimine on meie kõige tähtsam ülesanne

Foto: Eesti Uudised

Isamaa volikogu avaldus                                                                   

Tallinnas, 14.09.2018

Isamaa erakonna volikogu avaldab heameelt, et Eesti ühiskonnas on lõpuks alanud sisuline debatt kakskeelse hariduskorralduse asendamisest ainult eestikeelse hariduse andmisega.

Isamaa on korduvalt väljendanud muret kujunenud keelelise eraldatuse jätkumise üle Eestis. Oleme seisukohal, et eesti keele ja kultuuri säilitamine pole mitte ainult põhiseaduslik nõue, vaid on meie kõige tähtsam ülesanne, mille täitmisel ei saa teha sisulisi kompromisse.

Eesti keele kasutamine ja selle õppimine on igaühe inimõigus ning Eesti riik peab tagama selle põhiõiguse kättesaadavuse kõigile siin elavatele inimestele.

Isamaa käivitatud debatis on meie oponendid juba tulnud välja nii väitega, et lõimumisprotsessil tuleks lasta kulgeda omasoodu, kui ka ettepanekuga ühendada eesti- ja venekeelsed õppeasutused kakskeelseteks koolideks. Leiame, et kumbki neist ettepanekutest pole Eestile vastuvõetav lahendus.

Keskerakonna seisukohta, et lõimumisprotsess toimib rahuldavalt ilma riigi sunnita ja aegamööda toimub üleminek eestikeelsele õppele iseenesest, oleme kuulnud juba kakskümmend aastat. Kahjuks näitab tegelikkus hoopis midagi muud. Näiteks Tallinnas töötab praegu 409 pedagoogi ilma piisava eesti keele oskuseta. See ei saa niimoodi jätkuda ja olukord ei muutu ilma riigipoolse otsustava sammuta.

Peame samavõrd ohtlikuks ettepanekut, et lahenduseks on kakskeelsed koolid, kuhu suunatakse õppima  nii eesti kui vene koduse keelega lapsed. Selline lahendus võib viia hoopis vene keele mõju laienemiseni.

Leiame, et kõigepealt tuleb Eesti riigil luua vastavad tingimused selleks, et tänased venekeelsed või kakskeelsed haridusasutused oleksid suutelised kindla perioodi jooksul minema üle ainult eestikeelsele õppele. Selleks tuleb motiveerida ja julgustada tänaseid venekeelseid õpetajaid omandama eesti keelt, õpetada täiendavalt välja eestikeelseid õpetajaid ja motiveerida neid tööle minema üleminekut läbitegevatesse venekeelsetesse haridusasutustesse, korraldada suuremas mahus keelekümblust ja rakendada muid spetsialistide soovitatud vahendeid. Vajadusel tuleks luua ka piirkondlikud motivatsioonipaketid, et pedagoogid oleksid huvitatud töötamisest näiteks Ida-Virumaa koolides ja lasteaedades.

Isamaa leiab, et on realistlik sätestada eestikeelsele õppele üleminekuperioodiks Eestis üldiselt 4 aastat ja arvestades osade piirkondade eripärasid kuni kaks korda pikem periood. Üleminekuprogramm peab olema välja töötatud koostöös  valdkonna spetsialistidega, et seal oleks arvestatud piirkondlike, põlvkondlike ja muude kriitiliste eripäradega. Iga muukeelse inimese toomine eesti keele aktiivsete kasutajate hulka on meie ühine rikkus ja samas ei tähenda see nende emakeele ega kultuuri  kõrvaletõrjumist.

Eesti keele kaitsmine on meie kõigi kohus. Kutsume kõiki poliitilisi jõude koostööle, et üleminek eestikeelsele hariduskorraldusele oleks konsensuslik. See on kõigi Eesti laste tuleviku küsimus.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.