Laupäeval, 9. novembril oli Paides asuv Wittensteini ajakeskus peomeeleolust tulvil. Isamaa Naiskogu IREN ja Isamaa perede ühendus tunnustasid isadepäeva eel meie erakonna tublisid isasid. Viiendat korda välja antud Isamaa Aasta Isa tiitli pälvis tänavu viie lapse isa Almar Roos (39).
Almar on tõeline maasool – mees, kelle töökad käed ja pühendumus on kujundanud soode ja rabade vahel vaikses ojakäärus paiknevast vanast talumajast perele hubase ja kauni kodu. Ta panustab oma aega ka kogukonnaellu, olles nõu ja jõuga alati valmis abistama kodukülas ning kaugemalgi. Millised on Almari mõtted isadusest ja pereelust, uurisid Gerli Lehe ning Lea Danilson-Järg.
Mehi tunnustatakse enamasti töiste saavutuste eest. Kas meeste tunnustamine isana on sinu arvates oluline, läheb see meestele korda?
Arvan, et iga isa, kes peab lugu ja hoolib oma lastest ning on südamega oma rollis, väärib tunnustust ja head sõna. Viie väga toreda lapse isana tunnen end ka ilma suuremat tunnustust saamata väga uhkena, kuid selline märkamine mõjub kindlasti ülimalt positiivselt.
Sul endal on suur pere, aga millises peres sa ise kasvasid?
Tulen ka ise suurest perest, olen oma õdedest ja vendadest noorim. Mul on vend, lisaks ema esimesest abielust kaks poolvenda ja poolõde ning isa esimesest kooselust kolm poolõde. Minu vanemad kohtusid enam kui 40 aastat tagasi ning alustasid oma talupidamisega. Talutööd, piimakarja pidamine oli meie igapäev ning loomad ei ole mu vanemate majapidamisest endiselt kadunud – praegu kasvatavad nad lihaveiseid, mis annab ka kõrgemas eas jätkuvalt tegevust. Maal üles kasvanuna tean väga hästi, et toit ei tule vaid poeletilt ja oma põllusaadused maitsevad hoopis teisiti – seda teavad ka meie pere lapsed juba maast madalast.
Sul on imetoredad viis last. Kas oled alati suurt peret soovinud või oled selleni kasvanud?
Kui oma kalli abikaasa Kariniga kohtusime, olid esimesed neli aastat enne esimese lapse sündi meie jaoks tõeliseks teineteise tundmaõppimise ja tugeva vundamendi loomise ajaks. Sellele kindlale alusele oleme üles ehitanud oma pere ja kodu. Kumbki meist ei osanud alguses unistadagi, et ühel päeval kasvab meie peres viis last, kuid igaüks neist on tulnud meie ellu planeeritult ja armastusega. Tänu sellele tugevale alusele ja teineteise toele on meie pere kasvanud ja kujunenud imeliseks seikluseks.
Kuidas teie pere tähtpäevi tähistab, on teil mingid kindlad traditsioonid, ka näiteks isadepäeva tähistamise osas?
Meil pole tähtpäevadel kindlaid traditsioone välja kujunenud, kuid alati püüame luua erilise hetke, mis toob pere kokku ja teeb päeva meeldejäävaks. Isadepäeva näiteks tähistame koos lastega kinokülastuse või ühise söögikorraga vanavanematega. Suviti võtame ette ka väljasõite mööda Eestit – kogu perega läheme paariks päevaks puhkama ja uusi paiku avastama, et nautida kvaliteetaega ja luua ühiseid mälestusi.
Kuidas teie pere suhtub Põhjamaade eeskujul lapsepuhkuse jagamisse ema ja isa vahel?
Kindlasti see Põhjamaades populaarseks saanud trend kogub hoogu ka meil siin. Mitmeid aastaid tagasi muljetas lähisugulane, kes tööalaselt väga palju Rootsis viibis, et keset argipäeva on Stockholmi tänavad lapsevankritega jalutavaid isasid täis. Peale Eestisse tööle naasmist sündis nende perre teine laps ning otsustatigi, et lapsepuhkusele jääb nüüd hoopis isa. See on näide minu tutvusringkonnast, elust enesest. Isa oli vägagi rahul ja laps on rohkem issi laps. Kindlasti on see eelkõige lapsevanemate omavahelise kokkulepe küsimus, arvestades ka majandusliku heaolu poolt.
Milline on teie peres koduste tööde jaotus ja laste eest hoolitsemise tööjaotus? Kumb teeb kui palju? Kas sina ja sinu naine olete rahul sellise korraldusega?
Olen pigem klassikaline pereisa, kellel on palju tööalaseid kohustusi ja vastutust, mis nõuab pühendumist. Vana talukoha renoveerimine, ehitus ja väikeettevõtte juhtimine on minu kanda ning sellesse panustan igapäevaselt kogu jõuga, et perele tugevat ja stabiilset elukeskkonda luua. Kariniga oleme aastate jooksul koos palju saavutanud, kuid paljud meie ühised unistused ootavad veel elluviimist. Minu abikaasa on tõeliselt imeline ema ja kaaslane, kes teeb iga päev kõik endast oleneva, et meie kodu ja lapsed säraksid igas mõttes. Oleme mõlemad pühendunud perele ja oleme head partnerid kõikides kodustes toimetustes, toetades teineteist. Kuigi mind pole alati laste kõrval nii palju kui minu armast abikaasat, püüan oma kohalolekuga perele kindlust ja tuge pakkuda.
Millised väärtused ja eluõppetunnid on sinu arvates kõige olulisemad, mida lastele edasi anda?
Ma arvan, et kõige suurem väärtus on ausus ja austus oma lähedaste ja sõprade vastu. Unistada tuleb suurelt ja et oma unistusi täide viia, tuleb selle nimel ka vaeva näha. Mitte miski ei tule niisama lihtsalt. Kõik me komistame, teeme vigu ning peame taluma ka kriitikat, aga see peab sundima meid vigadest õppima, end parandama, et homne oleks parem.
Milline on teie igapäevaelu viie lapsega – mis on kõige rõõmsamad hetked ja kuidas tulete toime väljakutsetega?
Meie igapäevaelu koos viie lapsega on nagu ristsõna lahendamine – pea igal leheküljel on uued ja seni teadmata küsimused, aga sa pead igat vastust teadma ja põhjendama. Samas on iga lahendatud lehekülje eest saadav autasu puhas rõõm. Igasuguste väljakutsete ja probleemidega tegeleme vastavalt nende laekumise järjekorrale ja usun, et oleme edukalt hakkama saanud.
Mida sa ütleksid teistele meestele, miks on hea, kui sul on lapsed ja suur pere?
Lapsed, nende kasvatamine ning isaks olemine on elus kõige olulisem ja väärtuslikum, see on sinu pärand ja elu jätk.
