Eilsel Isamaa Suurkogul valiti uueks ametiajaks erakonna esimeheks Helir-Valdor Seeder. Avaldame tema kõne täismahus:
Head aatekaaslased, kallid sõbrad!
Me teeme täna ajalugu! Esimest korda Isamaa ajaloos toimub suurkogu lageda taeva all. Tartu lauluväljak, kus me täna oma esimest vabaõhu-suurkogu peame, on väärika ajalooga paik. Siin korraldati 14.mail 1988. aastal Tartu levimuusikapäevade lõppkontsert, kus esmakordselt said kokku sinimustvalged lipud, käest-kinni õõtsumine ja tuhandete inimeste ühislaul. Just siin kanti esmakordselt avalikult ette Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi viis isamaalist laulu, mis kujunesid laulva revolutsiooni hümniks.
Laulva revolutsiooni esimesel aastal sai alguse ka Isamaa erakond, kui sündisid meie esimesed eelkäijad – asutati Eesti Kristlik Demokraatlik Erakond ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.
Algselt oli Isamaa nimi Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Just nimelt rahvuslik. Rahvuslus on väärtusena olnud Isamaale algusest peale ja kogu aeg ülimalt tähtis, koguni niivõrd, et algul rõhutati seda isegi erakonna nimes.
Jeruusalemma ülikooli ajalooprofessor, mitme menuraamatu autor Yuval Harari on öelnud, et patriotism on üks inimkonna kõige heatahtlikumaid leiutisi üldse. On ohtlik viga arvata, et rahvusluseta elaksime kõik liberaalses paradiisis. Palju tõenäolisemalt elaksime siis hoopis hõimukaoses. Eelkõige on just demokraatia see, mis ei saa ilma rahvusluseta päriselt toimida. Inimesed on nõus demokraatlike valimiste tulemusega leppima üksnes juhul, kui kõik parteid on riigile ühtviisi ustavad.
Isamaa on alati rahvuslust käsitlenud kui kõikide rahvuste loomulikku ja enesestmõistetavat olekut ja suhtunud teistesse rahvustesse heatahtlikult.
Tänapäeval püütakse Eestis rahvuslust jagada avatud ja suletud rahvusluseks. Aga pange tähele – seda ei tee mitte rahvuslased, vaid rahvuslaste vastased, mõõdutundetu globaliseerumise pooldajad. Nii püütakse rahvuslasi lõhestada ja luua muljet, nagu jaguneks rahvuslus heaks ja halvaks rahvusluseks. Ja hea on selles käsitluses loomulikult ainult selline rahvuslus, mis meeldib rahvusluse vastastele.
Isamaa seisab rahvusriigi eest. Põhiseaduse rahvusriigi põhimõte tuleb seaduse tasemel paremini avada.
Aga samamoodi püütakse ka Isamaad jagada heaks ja halvaks Isamaaks, parempoolseks ja mitteparempoolseks, edumeelseks ja tagurlikuks Isamaaks. Selline vastandamine ei tähenda midagi muud kui erakonna lõhestamist, tüli õhutamist ja vaenu külvamist. Sellisest tegevusest pole Isamaal vähimatki kasu. See ei tee meid tugevamaks ega edukamaks. Ainult kõmujanus ajakirjandus ja konkurendid rõõmustavad!
Head erakonnakaaslased!
Kui mind 2017. aastal esimest korda erakonna esimeheks valiti, siis lubasin ma esimese asjana taastada just Isamaa põhikirjajärgse maailmavaate. Ja seda olen ma ka teinud, koos teiega. Isamaa on rahvuslik-konservatiivne erakond. Nagu igaüks ise meie erakonna maailmavaate aluspõhimõtetest lugeda võib, on rahvusliku konservatismi aluseks pere, kodu, usk, isikuvabadused, emakeel ja isamaa. Neid väärtusi on meie erakond kandnud ja nendest põhimõtetest olen ka mina oma tegevuses lähtunud.
Väärtusteta projektipartei kujundamine, poliittehnoloogiline sehkendamine ning moevoolude nuusutamine pikaaegset edu ei too. Nagu uute asjadega ikka, avalikkus ja ajakirjandus uudistab mõnda aega uustulnukat aga peatselt tüdineb ja heidab kõrvale. Pelgalt uudsusest ei sünni püsiväärtust.
Isamaa pole kunagi edukas olnud laialivalguva kogumina, vaid ikka väärtuspõhise mõttekaaslaste ühendusena, mis aga ei tähenda nišierakonnastumist. Konkreetsetes küsimustes oleme valmis tegema koostööd kõigiga, kes jagavad meiega ühiseid seisukohti, kuid erakonnana peame endasse koondama ikkagi mõttekaaslasi, kes kannavad ühiseid väärtusi ja on ühel meelel põhiküsimustes, mitte aga kõiki, kes on nõus mõne üksiku punktiga meie programmist. Väidelda võib kõige üle, välja arvatud need küsimused, milles on äsja kokku lepitud ja kui milleski on kokku lepitud, siis sellest ka ühiselt lähtume. Väitlus ja liikmete kaasamine tähendab eelkõige erakonnasisest avatud arutelu, mitte nurgataguseid õõnestuskampaaniaid ja poolkinniseid kokkusaamisi, millest erakonna liikmed saavad teada tagantjärele meedia vahendusel ja mille eesmärgiks on usaldamatuse ja ebakindluse külvamine erakonna sees ning tulemuseks erakonna maine kahjustamine. Selline arutelu erakonna maailmavaadet ei rikasta.
Head erakonnakaaslased!
Oma traditsioonilistele ja kristliku põhikoega väärtustele toetumine ei tähenda minevikku klammerdumist ja endasse sulgumist. Isamaa on alati olnud ja on ka praegu edumeelne erakond, kes vaatab tulevikku ja on avatud uutele ideedele ja uutele inimestele. Meie näeme Eestit kaasaegse ja ettevõtliku rahvusriigina. Meie uuendusmeelne pool puudutab majandust, IT-valdkonda, riigikorraldust ja bürokraatia vähendamist, samuti ettevõtlikkuse toetamist ja innovaatilisi lahendusi erinevates eluvaldkondades. Eesti peab oskama ühendada alalhoidlikkuse ja edumeelsuse. Need mitte ei pärsi, vaid täiendavad teineteist. Edumeelsus tähendab uuendusi ja liikumist, alalhoidlikkus aga tagab liikumisele õige suuna ning selle, et edasipüüdlikkus toetuks kindlale vundamendile.
Eesti riik peab meeles pidama oma olemasolu peamist mõtet, põhiseaduse preambulit, milleks on eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine üle aegade. Kuid seda mitte eksponaadina muuseumi fondihoidlas, vaid kultuuri väärtustavas ja rikastavas keskkonnas, mis tagab meie rahvale võimalikult avara, eestikeelse, eestimeelse ja eesti traditsioone jätkava arengu. Ja Isamaa roll on siin olla Eesti poliitika preambul.
Keelt ja kultuuri väärtustades, Eesti imelist loodust kaitstes ning eestlaste globaalset lahustumist vältides kujundame elamisväärse keskkonna, mida hindavad meie lapsed ja mis toob koju tagasi ka kaugele sattunud eestlased.
Selleks ei pea me hakkama käsitsi reht peksma. Eestlased peavad jääma majanduslikult, (info)tehnoloogiliselt ja hariduslikult kõrgelt arenenud rahvaks. Uuendusi tuleb otsida nii ise kui võtta üle laiast maailmast, olles need mõlemal juhul enne kriitiliselt läbi kaalunud. Eesti tulevik on olla majanduslikult mitmekesine ja kultuuriliselt omanäoline.
Kõik see on võimalik aga vaid juhul, kui Eesti hoiab au sees perekonda ja pöörab sündimuse positiivseks. Selleks toetavate-abistavate meetmete leidmine ja ellu rakendamine on lähemate aastakümnete eksistentsiaalne põhiküsimus. Ka teaduspõhise majandusega e-riigis kehtivad loodusseadused ja eestlasi ei saa asendada raha, pensionisammaste ega võõrastega. Need, kes ei mõtle lastele ega panusta järeltulevale põlvkonnale, elavad minevikus.
Peame seda endale ausalt tunnistama ja lükkama kindlalt kõrvale moodsad ideoloogiad, mis rahvustele kadu kuulutavad ning selles suunas ka reaalselt tegutsevad. Peame säilitama iseseisva mõtteviisi ja väljendama julgelt oma eriarvamust Läänes levivate anarhistlike ideoloogiate suhtes, et väikeriikidel ja -rahvastel pole tulevikku. Me ei toeta kutuurinormide mõttetut purustamist ja rahvusluse kõrvaleheitmist egoistliku individualismi pealetungil. Isamaal on kõige terviklikum perepoliitika, mille eesmärk on, et naised soovivad olla emad ja mehed soovivad olla isad ja riigi poliitika oleks toeks nende soovide täitumisele. See on tulevikku, mitte minevikku suunatud poliitika.
Head aatekaaslased!
Kui ma pisut rohkem kui kaks aastat tagasi viimati teie ees seisin, siis olime just moodustanud valitsuse koos Keskerakonna ja EKREga. See erakonnas laiapõhjaliselt langetatud otsus on hiljem tekitanud palju poleemikat: kellele ei meeldinud Keskerakond, kellele ei meeldinud EKRE, aga paljudele ei oleks meeldinud ka sotsid ega Reformierakond. Nüüd seda valitsust enam pole ja oleme opositsioonis ning meile ei pea enam ükski partner meeldima.
Tagantjärgi vaadates langetasime siiski õige valiku, sest meie tolleaegne ainus reaalne alternatiiv oli maanduda opositsioonis. Otsustasime minna valitsusse, et viia ellu valimislubadused. Meie valitsus oli võimul 20 kuud. Selles valitsuses oli Isamaal tasakaalustaja roll, aga me olime ka kõige edukam erakond valimislubaduste elluviimise poolest. Lühidalt kokku võttes – EKRE kehtestas agenda, millest räägiti, ja Isamaa kehtestas poliitika, mis ellu viidi. Samuti tõestasime, et poliitikas võib valimistel saavutatud 11% olla suurem kui 30 %, sest Isamaa viis ellu oma olulisemad valimislubadused, aga valimised võitnud Reformierakonnal pole järgmistel Riigikogu valimistel midagi valijale ette näidata, sest ka uue valitsuse koalitsioonileping on tühi ja ambitsioonitu.
Isamaa suutis valitsuses suuri asju korda saata. Kõige suurem muidugi on pensionireform, mis oli eelmiste valimiste suurim idee ja viimase kümnendi suurim reform. Enam kui 700 000 inimest said oma raha tegelikeks peremeesteks ja miljardid eurod pannakse teenima Eesti majandust ja Eesti rahvast. Isamaa algatatud pensionireformi otsene tulemus on ka praeguse valitsuse suurim lubadus – viia ellu erakorraline pensionitõus ja vabastada keskmine pension tulumaksust. Jutud, et Isamaal pole julgeid ideid ja uusi algatusi on konkurentide kadedus või pahatahtlike inimeste laim. Aga Isamaa ei teinud reformi mitte reitingu pärast, vaid veendumusest, et ajame õiget asja. Uued ja julged ideed ei ole alati populaarsed. Pensionireform on samuti tulevikku suunatud poliitika.
Kuid valitsuses suutsime muudki olulist korda saata. Eesti julgeoleku kindlustamine ja stabiilse riigikaitselise arengu tagamine oli suuresti Isamaa teene. Kaitseminister Jüri Luik tegi head tööd. Vaatamata koroona- ja majanduskriisile suutsime tagada täiendava rahastamise ja täiendavate võimekuste loomise. Ja seda esialgsest EKRE ägedast vastuseisust hoolimata. See oli jätk Isamaa järjepidevale julgeolekupoliitikale, millega me aastaid tagasi võitlesime välja selle, et Eesti kaitsekulud on 2 protsenti SKTst nagu NATOs kokku lepitud.
Nagu näete, kui Isamaa enam koalitsioonis ei osale, pole kedagi, kes järjepidevalt seisaks riigi kaitsevõime ja julgeoleku eest. Tänane valitsus on erakordse hooga asunud kärpima Eesti kaitsekulutusi. Isegi pasunakoorile ei jätku enam raha. Sotsid püüdsid meie kaitsevõimet nõrgestada juba eelmise majanduskriisi ajal. EKRE üritas seda teha eelmisel sügisel. Ning nüüd teevad seda üheskoos Reformierakond ja Keskerakond. Ainult siis, kui valitsuses on Isamaa, on Eesti hoitud ja kaitstud.
Kolmas meie suur õnnestumine oli teaduse rahastamise suurendamine ühe protsendini SKTst. See on märgiline samm tulevikku ja võimaldab täiendavalt rahastada lisaks IT-valdkonnale ka rahvusteadusi ja teisi valdkondi. Täiendav eesti keele õppe rahastamine ja koroonakriisi aegne edukas kultuuripoliitika oli suuresti kultuuriminister Tõnis Lukase teene.
Perepoliitikast juba rääkisin ja see on läbi aegade olnud Isamaa prioriteet. Märgiline oli juba ainuüksi rahvastikuministri ametikoha loomine, aga minister Riina Solmani töö kandis ka head vilja. Meil õnnestus teha lasterikastele peredele täiendav tulumaksuvabastus 1200 eurot aastas, mille tulemusena paranes kokku umbes 70 000 lapse elujärg. Oluline oli ka vanemahüvitise arvestusperioodi pikendamine 3 aastani järjestikuste sündide puhul ja emapensioni osakaalu suurendamine, aga ka mitmed teised Isamaa algatused, mis realiseerusid alles praeguse valitsuse ajal.
Õigusriigi edendamine, autoriõiguse seaduse kaasajastamine, digitaalne kohtusüsteem, notariaalsete tehingute kaugtõestamine ja mitmed teised E-riigile kohased algatused olid justiitsminister Raivo Aegi initsiatiiv. Aga selles valdkonnas tuleb jätkata. Isamaa toetab sõnavabadust. Digitaalsed põhiõigused vajavad Eestis seaduse kaitset.
Eelmise valitsuse välispoliitika kujundamine oli samuti suuresti Isamaa kujundada ja tegime seda traditsiooniliselt hästi. Välisminister Reinsalu tegutsemine koroonakriisi ajal eestlaste kodumaale toomisel ja ÜRO Julgeolekunõukogu töös aktiivne osalemine, Kolme Mere algatus ja mitmed teised initsiatiivid olid tulemuslikud. Reinsalule langes ka lisakoormus meie valitsusdelegatsiooni juhina.
Isamaa väljakuulutatud maksurahu õnnestus ellu viia. Ei ühtki uut maksu ega maksutõusu, hoopis alkoholi- ja kütuseaktsiiside langetamine ja tulumaksusoodustused erametsaomanikele ja põllumeestele. Seda loetelu võib jätkata. Isamaa valitsusdelegatsioon koostöös Riigikogu fraktsiooniga tegi ära hiigeltöö ja seda erinevalt meie partneritest ilma ühegi (ministri) skandaalita.
Head erakonnakaaslased!
Ametisse astunud Kaja Kallase valitsuse esimeste kuude tegevust iseloomustavad tühjad lubadused ja ebaõnnestunud start koroonakriisi ohjamisel, RESi kinnitamisel ja sõnavabaduse ahistamisel. Käpardlikku väliispoliitikat illustreerib asjaajamine meie põhjanaabriga. Kui Mart Helme jõudis kohatu sõnakasutuseni, siis Kaja Kallas astus sammu kaugemale, lähetades diplomaatiliselt tahumatu kirja põhjanaabrite peaministrile. Arusaamatu on ühepoolne initsiatiiv Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisel.
Ning rumalad kärped veel lisaks. Ainuüksi järgmisel aastal plaanitakse kulutusi suurendada umbes 500 miljoni euro võrra. Samas aga tahetakse kärpida 60 miljonit eurot kõige vastuvõetamatutest kohtadest, nagu näiteks laste huviharidus ja kaitsevägi. See on täiesti arulage poliitika. Õigupoolest see polegi poliitika, vaid näitemäng. Rahvale püütakse etendada riigi rahanduse korrastamist. Aga seda etendust ei korraldata bürokraatiat ja tarbetut raiskamist vähendades, vaid nõrgemaid ohvriks tuues ja kahjustades Eesti julgeolekut.
Selle valitsuse tegijatel polnud silme ees muud sihti, kui ainult kaks tooli. Kaja Kallas tahtis saada peaministriks ja Jüri Ratas tahtis saada presidendiks. See ongi kogu uue koalitsiooni sünnilugu ja Kaja Kallase valitsuse sisu. Pole ühtki uut ideed ega algatust. Aga see on hoiatav näide ka meie erakonna liikmetele, kes peavad “ahvatlevaid toole” olulisemaks poliitika sisust. Eesmärk tõusta parlamendi neljandast erakonnast kolmandaks ja asetada ennast opositsiooni, on väheambitsioonikas ja tegelikult pole see üldse eesmärk. Isamaa eesmärgid peavad lähtuma poliitika sisust, mitte toolide jagamisest.
Kahjuks peame me taluma sellist valitsust ajal, kui rahvusvaheline olukord muutub järjest pingelisemaks. Vastasseis kommunistliku Hiinaga nõuab üha rohkem USA tähelepanu, Venemaa aga muutub järjest agressiivsemaks, innustades riiklikule terrorismile ka oma kannupoissi Valgevenet. Euroopa riikides kasvavad äärmus-populistlikud jõud ning Euroopa Liidus suureneb poliitiline ebastabiilsus. Euroopa Komisjon, püüdes tsentraliseerida võimu, triivib omasoodu hoopis vastupidises suunas paljude liikmesriikide soovidele.
Euroopa taasterahastu kattevarjus püüab Euroopa Komisjon kehtestada üle-euroopalisi makse, ehkki maksupoliitika on Euroopa Liidu aluslepingu kohaselt iga riigi siseasi. Sellistele arengutele peame senisest tõsisemalt vastu seisma, sest see lõhub Euroopa Liidu ühtsust. Tulemuseks on Euroopa Liitu lõhestavate jõudude tugevnemine. Brexit on kõige traagilisem näide, aga kindlasti väärib märkimist ka Ungari valitsuspartei Fideszi lahkumine Euroopa Rahvaparteist. Eesti huvides on kuulumine Euroopa Liitu kui rahvusriikide liitu, mis lähtub nendest põhimõtetest ja väärtustest, mille kaitsmiseks Euroopa Liit loodi. Seda põhimõtet tuleb meil sirge seljaga ka Brüsselis kaitsta. Kui Isamaad pole valitsuses, siis tõtt öelda ma ei näe ühtki erakonda, kes seda usustavalt teha võiks.
Head sõbrad
Õnnestunud maksu- ja majanduspoliitika on olnud Eesti senise edu üks aluseid. Aga kuidas edasi? Kaja Kallase valitsus on alustanud kütuseaktsiisi tõstmisega, eluasemelaenu intresside tulumaksutagastuse kaotamisega ja maamaksu tõstmisega. Maksurahu on lõppenud ja arutelud Eesti maksupoliitika tuleviku üle on avatud.
Aga aeg on tõsiselt ümber mõtestada ka praegu külmutatud EL eelarvekriteeriumid. Euroopa Komisjoni teoreetiline riikide majanduspotentsiaali arvestusmetoodika ahistab majanduse arengut ja on ebaõiglane. Rohepöörde nõuded seavad Eesti majanduse ette uued väljakutsed ja nõuavad ka mõistlikku lähenemist liikmesriikidelt. Rohepööre ei ole ainult keelamine ja kärpimine, vaid tehnoloogiline mõtlemine ja innovaatilised lahendused ka eelarvepoliitikas. Kas Eesti kasin eelarvepoliitika õigustab ennast olukorras, kus Euroopa rahapressid töötavad ja me jätame odavneva raha tingimustes investeeringud tegemata. Euroopa Komisjon võtab omanikuta ühislaenu ja jagab seda laenuna ja tagastamatu abina ka lõhkilaenanud liikmesriikidele, kes toetavad oma majandust ja investeerivad taristusse. Kui Eesti jätab investeeringud tegemata, siis kaotame konkurentsivõimes. Selline poliitika oleks vastutustundetu. Peame arvestama muutunud oludega. Finantsfundamentalism võib osutuda tõsiseks arengupiduriks Eesti majandusele ja ühiskonnale tervikuna. See ei ole üleskutse vastutustundetule eelarvepoliitikale, vaid laiemast pildist tulenev reaalsus, millega Eesti peab arvestama.
Head kolleegid!
Eestis ei ole teist erakonda, mis on nii järjepidevalt ja katkematult pühendunud eesti rahva püsimisele ja arengule. Põhiväärtused, millel kõnes pikemalt peatusin, jäävad meie tegevuse vundamendiks ka tulevikus. Eesti poliitika lahkmejoon läheb täna läbi Isamaa ja see on suuresti sisse imporditud väljastpoolt erakonda nende inimeste poolt, kes pole isamaalased, pole rahvuslased, pole konservatiivid, pole tegelikult ka parempoolsed. Nende eesmärk on muuta Isamaa liberaalse internatsionaali Eesti filiaali satelliidiks, et niimoodi kindlustada oma võimu. Ei lähe läbi. Isamaal on selgroog ja meie poliitika on järjepidev aga selle tagamiseks on vältimatult vajalik järelkasv ja noorenemine.
Meie noorteühendus peab klubilisest vormist kasvama üleerakondlikuks ühenduseks, mis tegutseb aktiivselt kõikides piirkondades ja räägib kaasa erakonna poliitika kujundamisel. Selleks peame noortele rohkem panustama ja julgemalt vastutust jagama. Samuti on vältimatult vajalik erakonna liikmeskonna laiem kaasatus, mis eeldab aktiivsemat suhtlust liikmete vahel ja kaasaegsete elektroonsete võimaluste kasutamist nii suhtlemisel kui otsuste langetamisel. Sisulised arutelud erakonna sees, mitte deklaratiivsed avaldused avalikkusele, viivad edasi. Isamaa tugevus on piirkondlik võrgustik ja sellele saame toetuda ka eelseisvatel kohalikel valimistel.
Valimiste põhialused kinnitasime viimasel volikogul ja sügisel on Isamaa tulevastel saadikutel ja omavalitsusjuhtidel neid võimalik hakata ellu viima. Selleks peame erakondlike nimekirjadega osaledes andma inimestele võimaluse hääletada Isamaa kandidaatide poolt. Me ei tohi taktikalistel kaalutulustel valimisliitudes osalemisega liialdades ennast ja valijaid üle kavaldada.
Lõpetuseks.
Presidendi valimistest ei jõudnudki rääkida, aga sellest polegi midagi rääkida, sest koalitsioonierakondades käib imelik luuremäng. Võib-olla on see hoopis peataolek, mis iseloomustab valitsuskoalitsiooni pingelist sisekliimat.
Head suurkogul osalejad!
Tänane suurkogu teeb valiku tulevikku ja annab mandaadi Isamaa poliitika kujundajatele. See on oluline sündmus Eesti poliitikas, sest Isamaa on erakond, kes viib oma otsused ja lubadused ellu. Seega teie valikust sõltub ka Eesti tulevik. Ja Eesti tulevik saab olema Isamaa nägu, sest Isamaa on igavene! Õigeid valikuid teile!
Aitäh!
