Eelmise valitsuse rahvastikuminister Riina Solman on seisukohal, et Reformierakonna plaan alustada kulude kokkuhoidu laste heaolu arvelt tabab eriti valusalt hajaasustusega piirkondi ning viitab haridusministeeriumi otsusele vähendada omavalitsustele jagatavat huvitegevuse toetust poole võrra ehk seniselt 14,25 miljonilt 7,25 miljonile.
Ent praegune haridus- ja teadisminister Liina Kersna märgib sotsiaalmeediapostituses, et huvihariduse ja -tegevuse korraldus on omavalitsuste ülesanne, mille täitmiseks kasutatakse valdavalt riigieelarvest omavalitsustele antavaid tulubaasi vahendeid. Ühtlasi lisab ta, et oli valikute ees, kas leiab võimaluse tõsta õpetajate palka.
„Kahetsusväärne. Ükski õpetaja ei tule tänavale. Lapsed satuvad niiviisi küll tänavale… Väga vale otsus ja sõnum maapiirkondadele,“ jääb kõlama mitmetes Kersna postitusele lisatud kommentaarides.
„Mõistan, et uudis huvihariduse riigipoolse toetuse vähendamisest on paljudes tekitanud hämmingut ja pahameelt. Nii see ongi, et haridus- ja sotsiaalvaldkonnas on kokkuhoid alati eriti valus, sest see puudutab otseselt inimesi, tihti just lapsi. Kahjuks on nii, et poliitikas tuleb raha jagamise kõrval teha ka ebameeldivaid ja valusaid otsuseid,“ jätkab ministritoolil istuv Kersna.
„Mina olin haridusministrina valiku ees, kas ma leian kokkuhoiukohti ja me saame tõsta pärast koroona-aastat õpetajate palka või me ei saa tõsta õpetajate palka. 75% õpetajatest ütleb uuringutes, et nad on teinud ületööd, mis ei ole olnud tasustatud. Lisaks, sel aastal õpetajate palgad ei tõusnud. Ma ei näinud võimalust, et me tuleme RES-i läbirääkimistest välja teatega, et õpetajate palgatõus ei ole riigieelarve strateegias sees. Siis oleksid meil õpetajad tänavatel,“ postitab Kersna.
Ühtlasi lisab Kersna, et huvihariduse ja huvitegevuse korraldus on omavalitsuste ülesanne, mille täitmiseks kasutatakse valdavalt riigieelarvest omavalitsustele antavaid tulubaasi vahendeid, mis on enam kui 100 mln aastas. Riigieelarvest antav täiendav toetus on jätkuvalt olemas (7,3 miljonit), kuid kriisioludest tulenevalt vähenenud.
12. mail, kirjutab Kersna, on kavas kohalike omavalitsustega hariduse töörühma koosolek.
Valus hoop Mooste Rahvamuusikakoolile
28. aprilli Postimehe uudis „Riigi kärpekrokodill läheb laste huvitegevuse kallale“ võtab sõnatuks,“ kirjutab Mooste Rahvamuusikakooli eestvõtja ja koolijuht Krista Sildoja sotsiaalmeedias.
„Tuli lõplik surmahoop ära Mooste Rahvamuusikakoolile (loodan väga, et reageerin üle),“ sõnab Sildoja ning tsiteerib artiklist Põlva vallavanem Georg Pelisaare (Keskerakond) öeldut. Nimelt toob vallavanem esile, et maapiirkondadesse oli raske leida inimesi isegi koos toetusega. «See otsus tekitab meeletut ebakindlust. Nii meil vallavalitsuses kui ka huviringide juhendajate seas. Maapiirkondadesse on niigi keeruline huviringide juhendajaid meelitada. Sellised otsused ainult soodustavad nende inimeste linna jäämist,» räägib Pelisaar, kelle sõnul on toetuse abil avatud nii stepptantsuring kui loodud Moostesse rahvapilli mängu õpetav muusikakool.”
Krista Sildoja sõnul on valdade ühinemise järel Põlva vald toetanud kooli tegutsemist suuresti tollest samast riiklikust huvihariduse toetusest.
„Meie koolile ei ole olnud raske leida Eesti absoluutset tippkaadrit – takistuseks on olnud ikka ja ainult totaalne rahapuudus, mis on iga õppeaasta eel tekitanud tohutut stressi jätkusuutlikkuse osas. Me oleme vaatamata pidevale rahapuudusele teinud tugevat missioonitööd, sest meile tõesti väga meeldib meie töö ja me armastame kogukonda uueks luua.
Ehk on kuskil Eesti Vabariigis mõni koht/paik või rahastusmudel, mis tahaks meie südame ja pühendumusega tehtud õppeasutust endale? Kas on? Äkki ikka on? Sellised imelised koolid, nagu meil, võiksid olla riikliku kaitse all.“
Kes ei tea, millega Mooste Rahvamuusikakool tegeleb, siis sellega saab tutvuda siin
