Aastal, mil Academia Pernaviensis tähistab Pärnus ülikoolihariduse andmise 325. aastapäeva ja meie riik vaeb kärpekohti ka haridusvaldkonnas, peame rääkima, kuidas kohalikud omavalitsused saavad toetada hariduse arengut siis, kui riigil ei ole selleks olnud võimalusi ega motivatsiooni, kirjutab Pärnu abilinnapea Ene Täht (Isamaa).
Pea 30 aastat kõrgharidust Pärnus
Tartu ülikooli Pärnu kolledž on kõrgharidust andnud Pärnumaal aastast 1996. See oli aeg, mil toimus jõuline ettevõtluse ja eriti turismisektori areng, mis tagas kolledži õppekohtade arvu kasvu. 2000ndate lõpus õppis Pärnu kolledžis neljal erialal 972 tudengit, neist enamik tasulises avatud ülikoolis.
Selle sajandi teisel kümnendil algas kolledžitele ebamäärane periood. 2012. aastal kehtestati tasuta kõrgharidus ja kolledžite rahastamine hakkas valdavalt sõltuma riigi toetustest. Väiksemad kolledžid Türil ja Rakveres suleti. Eraldised kõrghariduse, aga ka teadus- ja arendustegevuse tarbeks ei kasvanud aastaid ja see võimaldas ainult “vaikselt tiksuda”.
Vähene rahastus õppekavade arendamiseks ja teadustööks viis Pärnu kolledžis õpilaste kahanemiseni ja kiiresti muutuvas ajas ei olnud enam võimalik majanduse vajadustest lähtuvat õpet pakkuda. Kolledž ei olnud ka enam nähtav, valikuvõimalused õppeks olid kesised ning Pärnu linna ja maakonna gümnaasiumide seas populaarsus langes.
Viis aastat linna ja ülikooli koostööd
Selleks, et Pärnumaale jääks oluline haridus- ja teadusloome õppeasutus alles, oli vaja lisatuge. Nii allkirjastasidki Tartu ülikool ja Pärnu linn 6. mail 2019 unikaalse koostöölepingu, mille eesmärk oli arendada Pärnu kolledžit ja kujundada see 2024. aastaks Lääne-Eesti kõrgharidus- ja pädevuskeskuseks.
Selle lepingu raames pidi kasvama nii üliõpilaste arv kui ka täiendusõppe-, teadus- ja arenduslepingute maht. Lepingu üheks tingimuseks sai, et Tartu ülikool lisab arendustegevusse samaväärse summa, nagu Pärnu linn oli eraldanud. Leping andis kindla teadmise ja tõuke seda kompetentsi üles ehitada.
2021. aasta 14. mail – kolledži 25. aastapäeval – ühinesid lepinguga ka Pärnumaa teised omavalitsused ning allkirjastati Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) ning Tartu ülikooli koostööpõhimõtted, mille järgi avati Pärnu kolledžis uued tasulised õppekavad, et suurendada tudengite arvu 800ni, leevendati piirkonnas spetsialistide puudust ja püüeldi selle poole, et kolledž kujuneks üle-eestiliseks teenuste juhtimise ja disaini keskuseks.
Kogu koostöö üks alusideid oli, et kolledž areneb, laiendab oma õppekavu ja kasvab majanduslikult nii, et tulevikus ise hakkama saada.
Kõrgkool tuleb inimeste juurde
Samal ajal hakati riigis taas oluliseks pidama kõrghariduse ja teadusloome ning -arenduste võrgustiku liikumist väljapoole Tartut ehk Euroopa rahastus liiguks teadusesse nii, et see tuleb inimeste juurde ja teenib kogukondi, lähtudes regioonide vajadustest.
Olenemata keerulistest aegadest ja tudengite arvu vähenemisest Eestis kolledži õppurite hulk kasvab. Kui lepingu sõlmimise aastal oli tudengite arv kahanenud 575ni, siis sügiseks 2023 oli üliõpilasi 795, kellele lisandusid koolipsühholoogide magistriõppegrupi 28 tudengit. Nüüdseks on kolledžis kaheksa õppekava, neist pool magistritasemel. Kolledžis töötab kaks professorit ning lisandunud on neli doktorikraadiga töötajat. Toimuvad valikkursused maakonna gümnaasiumidele, mis tutvustavad õppimisvõimalusi kodulähedases kõrgharidusasutuses.
Olenemata keerulistest aegadest ja tudengite arvu vähenemisest Eestis kolledži õppurite hulk kasvab.
Ainulaadne on Tartu ülikooli psühholoogia instituudi Pärnus toimuv koolipsühholoogide magistriõpe, kus alustas 28 tudengit, kes peaks pärast õpinguid vähendama Lääne-Eestis tugispetsialistide defitsiiti. Seda programmi tunnustati Tartu ülikoolis 2023. aasta parima õppeteona. Kohalikest vajadustest lähtuva ja paindlikkuse näitena lõpetavad 59 Pärnu linna haridustöötajat peagi kolledžis kaks üle 300tunnist eripedagoogikaalast lasteaia- ja kooliõpetajate täienduskoolitust.
Majutusasutuse juhtimise 5. taseme õppekava on avatud koostöös Pärnumaa kutsehariduskeskusega, kuhu kolledž panustab aineid 15 ainepunkti mahus. 2023. aastal alustas 14 õppijat. Kutseeksami sooritanud saavad jätkata kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse rakenduskaval. See koostöömudel on väga hinnatud tööandjate seas.
Juba läinud sajandi 90ndatel jõuti USAs järeldusele, et ülikoolide rollist pelgalt teadus- ja õppeasutustena ei ühiskonna laiema arengu huvidest lähtuvalt ei piisa ja nende panust tuleb suurendada. Nii hakatigi moodustama kolmikheeliksiks nimetatud innovatsioonikooslusi, kus koostööd tegid akadeemilised asutused, avalik sektor ja ettevõtted.
Sarnane mudel toimub täna Pärnu kolledži, Pärnumaa arenduskeskuse ja siinsete omavalitsuste vahel, kus Tartu ülikool panustab nii oskusteabe kui ka rahaga Pärnumaa innovatsioonikeskuse KOBAR (kolledž + inkubaator + arenduskeskus) loomisse.
Pärnu kolledži teadus- ja arendustöötajad osalevad maakonna arengustrateegia loomisel ning reas eestisisestes ja rahvusvahelistes koostööprojektides. KOBARast saavad nõu, koolitust ja innustust kümned maakonna ettevõtted, vabaühendused, sajad ja sajad inimesed. Korraldatakse valdkondlike võrgustike tööd, kursusi ja koolitusi, õppereise ja teavitusi, pakutakse ettevõtluse inkubatsiooniteenust nii alustavatele ettevõtetele kui arenguhüppe kavandajatele. Nende ettevõtluse ökosüsteemi teenuste kättesaadavus väljaspool Tallinna ja Tartut ei oleks mõeldav ilma regionaalse kõrgkoolita.
Eraldi peame esile tooma ainulaadse Multiversitase koostööplatvormi, mis toimib koostöös Pärnumaa ettevõtete koja ja Pärnumaa arenduskeskusega ning millega tuuakse Pärnusse teadmust, mida kolledž ise ei suuda pakkuda. Väga edukas oli projektijuhtide meistriklass, kuhu on kaasatud ettevõtted, mittetulundusühingud ja kohaliku omavalitsuste töötajad eesmärgiga kasvatada maakonnaülest välisrahastuse kaasamise võimet. Juhtide arenguprogramm sai osalistelt ülima hinnangu, see aitab keskastmejuhtidel enesekindlamalt täita juhirolli ja loob eeldused edasiseks karjääriks.
Pärnus ei ole ainult Pärnu kolledž oma kaheksa erialaga, vaid tema selja taga on kuue sambaga suur Tartu ülikool, aga ka teised Eesti ja kogu maailma ülikoolid.
Mainimata ei saa jätta ka koostöösuhteid, mis suunatud väljapoole Eestit, kus Pärnu kolledž on igati aktsepteeritav koostööpartner. Kolledži teadus- ja arendusosakonna projektide rahaline maht on kasvanud 3,5 miljoni euroni (2018. aastal 124 745 eurot), seda kusjuures Euroopa Liidu programmperioodide vaheaastal.
Pärnu kolledž kui Lääne-Eesti ankurkogukond
Nüüd, kus kolmikheeliksi mudel on linna ja maakonna abiga käivitunud, toimub edasine tegevus meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ saadud rahastusega ning Pärnu kolledži arendustegevus ei keskendu enam ainult linna ja maakonna vajaduste rahuldamisele, vaid tervele Lääne-Eestile, kus teemadeks näiteks kliima, mere ja ranniku kasutamine, vananeva ühiskonna heaolu.
Mina usun, et meil on head eeldused kasvada Lääne-Eesti juhtivaks arendus- ja teaduskeskuseks. Pärnus ei ole ainult Pärnu kolledž oma kaheksa erialaga, vaid tema selja taga on kuue sambaga suur Tartu ülikool, aga ka teised Eesti ja kogu maailma ülikoolid, kust vajalikke teadmisi ammutada. Meie peame oskama seda arvestada ning koostöös Lääne-Eesti omavalitsustega kõrghariduse ja teaduse enda huve teenima panna.
Pärnu kolledz. Mida ta Pärnu kogukonnale annab võiks ju küsida. Annab madalapalgaliste ja väikse lisandväärtusega töökohtadele kõrgharidust. Pärnumaa keskmine palgatase on üks madalamaid Eesti Vabariigis. Majutusasutuste juhtimine, mis eriloom see ka on kas kõike ikka peab nii kitsalt õpetama. Koolide psüholoog, kas see on psüholoog või vaid koolide psüholoog. Miks ei ole traditsioonilisi Pärnule rikkust toonud valdkondi tööstus ja merendus esindatud, miks ei ole IT eriala? Ka Kolledzi parkla anti vist Linnavalitsuse poolt europargile hallata, miks. Vabandan väga aga see on minu arvamus. Ei ma ei ole vastu Pärnu Kolledzile ega ka linna abile, vist oli pool miljonit eurot. Ühele vähegi adekvaatsele pika ajalooga linnale on kõrgkooli vaja, aga Tartu Ülikooli Pärnu kolledz ei tundu sellise kõrgkoolina mida Pärnu lapsed vajaksid. Ma ei kiida heaks erialade valikut ja tundub, et Pärnu seal eriti kaasa ei räägi, või siis teeb valesid otsuseid.