Inna Rebane: Kas liitumine II pensionisambaga oli mulle kasulik?

Füüsik Inna Rebane kirjutab ühismeedias teise pensionisamba kasulikkusest. FOTO: Facebook

Füüsik Inna Rebane tõstatab Facebooki postituses enda näitel küsimuse, kas liitumine II pensionisambaga on kasulik või mitte. Eesti Uudised jagavad Inna Rebase postitust.

Tegin mõned arvutused oma I ja II pensionisamba kohta ja jõudsin järeldusele, et liitumine oli viga. Pakun välja kaks võimalust II sambast väljumiseks.

Väljamaksed II pensionisambast algasid 3,4 a tagasi. Selleks ajaks olin kogunud 10319.-EUR (siin ja edaspidi väikene ümmardamine), mis jaguneb 3440.-EUR (2% brutopalgast, maha võetud väljamakstavast palgast) ja 6879.-EUR (4% brutopalgast, maha võetud sotsiaalmaksuks minevast rahast, st sotsiaalmaksuks läks 16% brutopalgast (mitte 20%!), teiste sõnadega, sotsiaalmaksuks läks minu palgast 20% vähem kui inimestel, kes ei liitunud II sambaga ja selle võrra on minu I sammas „vaesem“).

Erakindlustusfirma, mis haldab minu II samba raha, maksab mulle kuus 41.-EUR (bruto), millest saan kätte 33.-EUR. See summa jääb elu lõpuni muutumatuks, st indekseerimist ei toimu ja ostujõult väheneb aastast aastasse.
Jagades 3440 : 41 = 83,9 kuud, so peaaegu 7 aastat saan II sambast raha nagu oleksin palgast 2% pannud sulas kummutisse ja sealt siis iga kuu võtaksin 33.-EUR. Edaspidi saan sotsiaalmaksust kõrvalepandud raha peaaegu 14 aastat. Kui ma elan üle 63 + 21 = 84 aasta, hakkan saama kindlustusfirma raha. Kogu raha kogumise aja oli ja lisaks ka nende 21 aasta jooksul on kindlustusfirmal võimalik raha pööritades tulu teenida. Kaotajaks olen mina ja ka I sambast pensionit saavad inimesed kõigi nende aastate jooksul, mil ma raha II sambasse kogusin ja vähem I sambasse maksin. Aja jooksul muutub summa 33.-EUR inflatsiooni tõttu naeruväärselt väikeseks.

Kui suur on kaotus I samba pensionis? „Tänu“ II sambale saan ma I sambast vähem pensioni, sest mul on 4, 505 kindlustusosakut vähem kui oleks olnud ilma II sambaga liitumata. Praegu on osaku aastahinne 6,627.-EUR. Seega 30.-EUR (bruto, 4,505*6,627) ja kätte saaksin 24.-EUR. Kogu jama II sambaga annab mulle praegu iga kuu kätte ainult 9.-EUR rohkem. I samba pension indekseeritakse, st iga aastaga aastahinne ja seega ka pension suureneb. Varsti kaob vahe 9.-EUR sootuks. Aga ärgem unustagem, et olen ka 2752.-EUR (so 80% 3440 st) võrra vaesem.
Oleks õiglasem, kui saaksin likvideerida oma II pensionisamba ja saaksin tagasi minu rahast järelejäänud summa [3440 – x, kus x = 3,4(aastad)*12(kuid aastas)*41(igakuine väljamakse) = 1673] 1766.-EUR (bruto) ja kätte saaksin 1414.-EUR.

Need 4% brutopalgast, mis tulid sotsiaalmaksust tuleks tagastada I pensionisambasse. Tõuseks kindlustusosakute arv ja ka I sambast saadav pension tõuseks 30.-EUR võrra (bruto, praegu).
Teiselt poolt, likvideerimaks teatud ebaõiglust, et aastaid ei laekunud 4% brutopalgast I sambasse, võib ka teisiti arvestada kui eelnevalt. Need 6879.-EUR lugeda praegu laekunuks ja nii saada lisanduv kindlustusosakute arv. Kättesaadav on 2018 a keskmine aastapalk: 15720.-EUR (bruto). Sellest 20% sotsiaalmaksuks on 3144.-EUR ja lisanduv kindlustusosakute arv on 2,188 (6879:3144). I samba pensionitõus praegu oleks siis 14,5 EUR (2,188*6,627), bruto, kuna keskmine aastapalk on praegu suurem, siis pakun tõusuks 14.-EUR, st 11.-EUR kätte). Minu kaotus 22.-EUR kuus vähem kätte võrreldes II sambast saaduga on karistus tehtud vale otsuse eest.
Olen aastaid andnud erafirmale protsendita laenu ja kui ma ei ela vanemaks kui 84 aastat, siis lisaks kingin osa kogutud rahast erafirmale.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga