Esmaspäevases „Aktuaalses kaameras“ kõlanud väide, et järgnevatel aastatel täielikult eestikeelsele põhikoolile ja lasteaiale ülemineku piisavaks rahastamiseks lisaks vajatavad miljonid on kellelegi üllatuseks, on vale, sest kõik üleminekuga seotud rahasummad said kirja koos tegevuskavaga esitatud rahastamisplaanis. Tegu on avaliku dokumendiga, millega said tutvuda kõik tollase valitsuse ja riigikogu liikmed. Rahavajadus tuleneb otseselt vastu võetud eestikeelsele õppele ülemineku seadusest. Koalitsioonipoliitikute ülesanne on kehtivat seadust täita ja mitte otsida vabandusi, et üle 30 aasta vindunud ja mullu Isamaa eestvedamisel lõpuks kindlate tähtaegadega paika saanud üleminek realiseeruks plaanitud moel.
„Eestikeelsele haridusele ülemineku rahalised vajadused olid välja toodud juba möödunud aasta detsembris allkirjastatud tegevuskavas ja ei saa tulla üllatusena ühelegi poliitikule – ei toona koalitsiooni kuulunud Reformierakonnale ja sotsidele ega ka praegusele haridus- ja teadusministrile. Tegevuskava koos eelarvega on haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt leitav kõigile,“ sõnas Tõnis Lukas.
Haridus- ja teaduministrina eelnõu välja töötanud Lukas lisas: „2023. aastaks panime vajaminevad 41 miljonit eelarvesse sisse. Väide, nagu edasisteks aastateks raha ei ole, kuna vajaminevad summad ei kajastu riiklikus eelarvestrateegias, on eksitav, kuna eestikeelsele õppele üleminek sai seaduseks pärast eelarvestrateegia kinnitamist, mistõttu progresseeruvat lisaraha vajadust ei saanudki seal välja tuua. See tuleb nüüdsel valitsusel eelarvesse lisada. Poliitikute ülesanne on see rahastus garanteerida, et Eestis oleks lõpuks kõigile noortele võrdseid võimalusi loov ja ühist eestimeelset väärtusruumi loov haridussüsteem.“
Lukase sõnul on ametis olev valitsus juba oma sõnumitega õõnestanud eestikeelsele haridusele üleminekut: seda näitavad nii vastu töötamine varem lubatud õpetajate palgatõusule kui ka värsked väited rahapuudusest eestikeelsele õppele üleminekul.
„Sellega juba kahjustatakse üleminekut. Kuigi suur osa Eestist võib pidada suvepuhkust, sõlmivad õpetajad koolidega lepinguid ja peatsed üliõpilased on andnud sisse oma paberid õpetajakutse omandamiseks. Tulevasi õpetajateks soovijaid on sel aastal rõõmustavalt palju just seetõttu, et usutakse riigi järjepidevat käitumist – lubaduste ja tegude kokkulangemist. Praegu levitatavad sõnumid tekitavad segadust, mistõttu võivad Ida-Virumaale õpetajaks soovijad loobuda sellest tööst ja noored loobuda õpetajaks pürgimisest, millel on negatiivne mõju mitte ainult üleminekule vaid ka kogu haridussüsteemi järjepidevusele laiemalt. Eestikeelsele haridusele üleminek on poliitilise kokkuleppe puudumise tõttu aastakümneid vindunud ja nüüd, kui selle tegelikkuseks saamine on käega katsutav ning seadusesse kirjutatud, ei saa me lubada protsessi pidurdamist segaste sõnumite ja otsitud vabandustega,“ rõhutas Lukas.
