Eesti eesistumise ajal arutati ÜRO Julgeolekunõukogu avatumaks muutmist

Eile, 15. mail toimus Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise raames avatud videoistung, mille fookuses olid töömeetodid ja Julgeolekunõukogu kohanemine kriisi tingimustes.

Eesti üks eesmärke Julgeolekunõukogus on Julgeolekunõukogu muutmine läbipaistvamaks ja tõhusamaks. „Julgeolekunõukogusse kuulub korraga 15 riiki, ÜROs aga on kokku 193 liikmesriiki. Seisame järjepidavalt selle eest, et praeguse kriisi varjus ei muutuks Julgeolekunõukogu tegemised laiemale avalikkusele kaugemaks, vaid vastupidi – praegu on võimalus ja vajadus muuta Julgeolekunõukogu töö veelgi nähtavamaks,“ selgitas Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson. Iga-aastane arutelu toimus tänavu erakordsel ajal, mil Julgeolekunõukogu ajaloos esmakordselt ei käi koos füüsiliselt, vaid kohtutakse videoplatvormi vahendusel.

Arutelu teemaks oli Julgeolekunõukogu töömeetodite läbipaistvuse kõrval tõhusus ja tulemuslikkus. „Paljud nõukogu praktikad on kujunenud läbi aastate ja aastakümnete, kuid on ruumi muuta nõukogu märksa tõhusamaks,“ sõnas Jürgenson.

Kohtumisel tegid avasõnavõtud St Vincenti ja Grenadiinide suursaadik Inga Rhonda King, kes on Julgeolekunõukogu töömeetodite töörühma juht, ühe peamise Julgeolekunõukogule keskenduva mõttekoja Security Council Report direktor Karin Landgren ning Columbia ülikooli professor Edward C. Luck.

Kohtumist on võimalik järgi vaadata SIIT

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.