Eesti 200 toetus kukkus kahele protsendile

Eesti 200 juht Kristina Kallas soovib, et eesti- ja venekeelsed lapsed õpiksid koos samades koolides. Vaenu õhutavate plakatite tellimine on ilmselt osa nende valimiskampaaniast. Foto: Erik Prozes, Eesti Meedia

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlusest selgub, et Eesti 200 toetus on plakatiaktsiooni järel langenud kahele protsendile.  

Küsitlusest selgub, et kõige populaarsemad erakonnad jaanuari esimese poole seisuga on Reformierakond ja Keskerakond, kelle toetus on võrdselt 27 protsendi peal. Kahest esimesest jääb selgelt maha EKRE 20 protsendiga. Neljandal kohal on SDE 10 protsendiga ning neile järgneb Isamaa seitsme protsendiga. Eesti 200 toetus, on langenud kahe protsend peale ning praeguse seisuga riigikokku ei pääseks. 

Küsitlusega alustati 7. jaanuaril ehk samal päeval kui ilmusid Tallinna Hobujaama trammipeatusesse Eesti 200 poolt paigutatud plakatid, mis kutsusid eestlaseid ja venelasi eri pooltele seisma. Seega langes vähemalt 90 protsenti küsitlusperioodist plakatiaktsiooni teemalise diskussiooni aega. 

“Tegemist on tõenäoliselt ainsa küsitlusega, mis viidi läbi vahetult plakatiaktsiooni ning sellele järgenud diskussiooni ajal ja selle põhjal kaotas Eesti 200 aktsiooniga toetajaid,” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. “Kui võrrelda neid tulemusi samuti meie tellitud Turu-uuringute AS-i veebiküsitlusega, mis viidi läbi peamiselt plakatiaktsiooni eel 3.-9. jaanuarini, siis saab öelda, et eriti kaotas Eesti 200 toetust muust rahvusest vastajate seas. Kui veel aasta esimeses küsitluses toetas Eesti 200 seitse protsenti mitte-eestlastest, siis Norstati küsitluse põhjal on toetus antud grupis üks protsent,” ütles Johanson.

Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 7.-13. jaanuarini ning sellele vastas 1071 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlus kombineeritud meetodil – 970 vastajat osales telefoniküsitluses ning 101 veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga