Urmas Reinsalu ei usu, et konservatiivne rändepoliitika jätkub ka järgmise valitsuse ajal

„Kui muutub valitsus, muutuvad ka poliitikad,“ tõdeb ametist lahkuv välisminister Urmas Reinsalu. Foto: välisministeerium

Ametist lahkuv välisminister Urmas Reinsalu vastas 18. jaanuaril Vikerraadio “Välistunnis” saatejuht Indrek Kiisleri küsimusele konservatiivse rändepoliitika kohta, et ta ei usu selle jätkumist järgmise valitsuse ajal.

„Ei usu. See, mis puudutab nii siseriiklikke regulatsioone kui Euroopa Liidu või rahvusvaheliste lepingutega võetud suundumuste aktsepteerimist, see kindlasti muutub. Aga kui muutub valitsus, muutuvad ka poliitikad. Eelmises valitsuses olid n-ö retoorilised kohustused võetud, aga mul olid mõned juriidilised trikid, mille abil ma toona justiitsministrina kvootide täitmist ei lasknud juhtuda ja üldkokkuvõttes ei olnud Eesti sellise käitumisjoonisega ainuke Euroopas,“ rääkis Reinsalu.

Saatejuht Kiisler juhatas rändepoliitika teema saates sisse tagasivaatena enne viimaseid Riigikogu valimisi laineid löönud ÜRO rändepaktiga, mille kohta Urmas Reinsalu välisministrina teatas, et Eesti ei pea seda endale siduvaks. Samas tõi Kiisler uue teemana sisse Euroopa Liidu ettevalmistatava rändepakti, mis puudutab muu hulgas migratsiooni Aafrikast, Okeaania riikidest. „Kuuldavasti on välisminister pannud selle paberi seisma,“ viitas saatejuht teemat arendades.

Ametist lahkuva välisminister Urmas Reinsalu märkis, et tegemist on kahe eraldi teemaga. „Üks on antud juhul rändepakt, mis on Euroopa Liidu enda sisemine õigus, mis puudutab migratsiooni ja kõiki muid küsimusi. Siin on Eesti olnud väga selgetel konservatiivsetel positsioonidel. Teine on konkreetne leping, milles Euroopa Liidu riigid ei ole suutnud eelmisel aastal Aafrika ja Okeaania riikidega kokku leppida ja mis hõlmab iseenesest ligi sadat riiki. Selle üheks peatükiks on arengukoostöö, aga seal on muu hulgas ka migratsiooniküsimused. Tõepoolest, need formuleeringud minu hinnangul meenutavad liiga ränderaamistiku formuleeringuid ja kindlasti Eesti vajab kindlust, et need ei muutuks kas pehme rahvusvahelise õigusega või hiljem Euroopa õiguse ülekandena meile kohustuslikuks. Ma asetasin sellele eelmisel aastal reservatsiooni, mis tähendab seda, et Eesti nõusolekuta ei saa selle küsimusega edasi minna,“ selgitas Urmas Reinsalu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga