Kui liginullenergia eesmärgid muuta omavalitsuspõhiseks, tekiks meil unikaalne Eesti-sisene kvoodikauplemise mehhanism, ütles Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja (Isamaa) 1. juunil energiajulgeolekule keskendunud Riigikogu arutelul.
Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu kõnes „Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest“ keskendus Andres Metsoja kohaliku omavalitsuse rollile kliimaeesmärkide saavutamisel. „Inimesteta on väga raske ühiskonda arendada. Selleks, et me suudaksime kliimaeesmärgid edukalt täita, on vaja Eesti inimeste tuge. Kui ühte maakonda rajatakse mere- või maismaatuulepark, mis on riiklik huvi, siis peab osa selle pargiga kaasnevast tulust jõudma ka kohaliku omavalitsuse eelarvesse,“ ütles Metsoja.
Metsoja kutsus arutama ka selle üle, kuidas motiveerida kohalike omavalitsusi kliimaeesmärke saavutama. „Euroopas ühiselt võetud eesmärgid on ka Eesti riigi eesmärgid. Miks ei võiks see olla ka iga inimese ja kohaliku omavalitsuse eesmärk? Kui liginullenergia eesmärgid muuta omavalitsuspõhiseks, tekiks meil unikaalne Eesti-sisene kvoodikauplemine, mille abil oleks võimalik motiveerida inimesi ja kohalikke omavalitsusi ühiselt seatud eesmärkide suunas liikuma. See ei oleks karistusmeede, vaid boonussüsteem – omavalitsused, mis täidavad seatud eesmärke kiiremini või tõhusamalt, saaksid täiendavat rahalist tuge või soodustusi, mille abil oleks võimalik teha täiendavaid investeeringuid paremasse elukeskkonda,“ ütles Metsoja.
Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu „Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest“ eesmärk oli tasakaalustada ühiskondlikku debatti Eesti strateegiliste valikute üle energeetika valdkonnas. Ettekanded energiajulgeoleku teemal tegid Euroopa parlamendi liige Riho Terras, TalTechi professor Alar Konist ja Isamaa fraktsiooni liige Andres Metsoja.
