Rahvastikuminister Riina Solman koos sihtasutusega Pere Sihtkapital andis 27. novembril välja professor Aino Järvesoo nimelised auhinnad. Elutöö auhinna sai Rein Taagepera, silmapaistva meediategevuse auhinna Ene-Margit Tiit ning eesti kultuuri ja keele hoidjatena välismaal tunnustati Hinge-Mai Raud-Pähni ja Jüri Treid.
Hetkeolukorrast tingituna anti auhinnad üle veebi vahendusel, kuid see ei vähendanud ürituse pidulikkust ja südamlikkust. Meeleolu lõi Laikrete perebänd ja üritust modereeris Raivo Tamm.
“Meie hulgas on inimesi, kes töötavad iga päev selle nimel, et eesti kultuur, keel ning rahvus püsiks. Auhinnaga tunnustame ja toome esile neid, kes on panustanud eesti rahva kestmisse ja arengusse nii Eestis kui välismaal või on paistnud silma meie rahva ja kultuuri kestlikkuse asjatundliku ja sisuka käsitlemisega ajakirjanduses,” ütles auhindade üleandmisel rahvastikuminister Riina Solman.
Üheks pühendunult eestluse kestmise nimel töötanud inimeseks oli ka professor Aino Järvesoo, kelle sünnist möödus tänavu 23. septembril 110 aastat. Järvesoo oli suure missioonitundega eestlane. Tema soov oli, et Eesti rahva arv ei kahaneks ning ta panustas selle eesmärgi saavutamiseks suure osa oma ajast ja varast. Tema silmapaistvamad algatused olid „Igale lapsele 1000 krooni“ ning abikäe ulatamine peredele, kes vajasid tol ajal tasulist viljatusravi.
Aino Järvesoo auhinna laureaatide väljaselgitamiseks viidi läbi avalik konkurss, mis kuulutati välja tema sünniaastapäeval, 23. septembril. Pere Sihtkapitali nõukogu valis kandidaatide hulgast välja neli auhinna nominenti ning esitas need rahvastikuministrile.
„Olen veendunud, et kõik tänased auhinnad läksid neile kaasteelistele, kes tegid palju rohkem, kui nende ametijuhend ette nägi või näeb – nii nagu Aino Järvesoogi. Nad suutsid, igaüks omal moel, muuta maailma paremaks paigaks, kus meie rahval elada, ja teha seda nii, et teistelgi oleks sellest palju õppust võtta,“ märkis Pere Sihtkapitali nõukogu liige akadeemik Tarmo Soomere.
Rein Taagepera
Rahvastikuminister otsustas anda elutöö auhinna koos 10 000 eurose preemiaga professor Rein Taageperale.
Viimase kümnekonna aasta jooksul on Rein Taagepera sulest ilmunud artiklid väljendanud kasvavat muret inglise keele pealetungi ja eesti keele taandumise pärast.
Arvukate politoloogia-alaste ja sotsiaalteaduste meetodite teemaliste publikatsioonide kõrval on Rein Taagepera avaldanud raamatuid ja artikleid, mis keskenduvad eesti rahva edasikestmisele ja püsimajäämisele ning Eesti iseseisvuse, selle kaotamise ja taastamise loole. Rein Taagepera naasmine kodumaale pärast Eesti vabanemist ning tegevus teadlase, poliitiku, õppejõu, publitsisti ja ühiskondliku arvamuse kujundajana on suurepärases kooskõlas Aino Järvesoo ideede, missiooni ja pärandiga. “Rein Taagepera pikaajaline panus väärib tunnustamist auhinnaga elutöö kategoorias,“ seisab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ettepanekus.
Ene-Margit Tiit
Auhinna silmapaistva meediategevuse eest eesti rahva ja eestluse kestmise käsitlemisel koos 5000 euro suuruse tasuga saab professor Ene-Margit Tiit.
Professor Ene-Margit Tiit on tegutsenud väga energiliselt rahvastikustatistika valdkonnas, pühendudes lisaks ka pereuuringutele, majandusliku toimetuleku probleemidele ja meie ühiskonna sotsiaalse struktuuri nendele trendidele, mis peaksid panema mõtlema iga vastutustundlikku kodanikku. Vältides õõnsat propagandat, on professor Tiit alati väga argumenteeritult esitanud oma seisukohti valdkonnas, mis puudutavad meid kõiki, sõltumata sellest, kui kaugel keegi matemaatilisest statistikast seisab. „Ene-Margit Tiit on sotsiaalselt tundlik õpetlane, kes tunneb ühtviisi nii argielu kui ka meetodeid selle uurimiseks,“ seisab Eesti Kirjanduse Seltsi auliikme Peeter Oleski ettepanekus.
Hinge-Mai Raud Pähn ja Jüri Trei
Eesti kultuuri ja keele hoidmise eest välismaal saavad tunnustuse Hinge-Mai Raud Pähn ja Jüri Trei. Mõlemale määrati ka preemia suurusega 5000 eurot.
Aastate jooksul on Hinge-Mai Raud-Pähn olnud Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu ja juhatuse liige, ajakirja “Rahvuslik Kontakt” peatoimetaja, rootsieestlaste arhiivi korraldaja, arvukate kunstiajalooartiklite autor, keelekursuste, laste suvekodude ja Gröndali Eesti seenioride kodu asutaja, Eesti Akadeemiliste Naiste Ühingu, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi ja eesti rahvakunsti huviringi “Triinu” liige Rootsis.
“Oma võõrsil elatud pika elu jooksul on Mai Raud-Pähn hoidnud Eestit alati oma hinges, tutvustanud eesti kultuuri, ajalugu, keelt ja kombeid ning andnud edasi oma mälestusi Eestist,“ seisab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi ettepanekus.
Jüri Trei eestvedamisel hakkas 1999. aastal taas ilmuma pikalt varjusurmas olnud Peterburi eestlaste häälekandja „Peterburi Teataja“. Veel on Jüri Trei võtnud südameasjaks võõrsile maetud eestlaste mälestuse jäädvustamise ja nende matmispaikade korrastamise ning kaardistamise. Seda teeb ta koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja mitmete kodu- ning väliseesti seltside, koguduste ja koolidega. Jüri Trei oli ka Peterburi Jaani kiriku taastamise idee algataja ja üks elluviijaist. Peale ida-diasporaa tegevuste on Trei koostöös mitmete ministeeriumide, ametkondade ja väliseesti esindajatega aidanud ette valmistada Rahvuskaaslaste programmi, mis sai alguse 2004. aastal.
„Jüri Trei on pikkade aastate jooksul tutvustanud eesti kultuuri ja ajalugu mujal maailmas ning hoidnud seda paljude väliseestlaste südames,“ seisab Peterburi Eesti Kultuuriseltsi ettepanekus.
„Kõik tänavused nominendid on andnud hindamatu panuse eestluse kestmisesse ja arengusse. Usun, et Aino Järvesoo auhind innustab tegelikult meid kõiki. Loodan, et ühtehoidmine kasvab ning igaüks püüab teha veelgi enam selle heaks, et meie riik ja rahvas kestaks ja areneks.“ sõnas Pere Sihtkapitali nõukogu esinaine Katrin Kiisk auhindade üleandmise tseremoonial.
Pere Sihtkapital on 2019. aastast tegutsev rahvastikupoliitika valdkonna mõttekoda Eestis, mis on partneriks valitsusele, avalikule- ja erasektorile ning laiemale üldsusele. Pere Sihtkapitali eesmärk on aidata kindlustada Eesti rahvastiku ja rahvusriigi kestlikkust. Eesmärk tugineb põhiseadusele, mille kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
