30. detsembril kell 17 kukub abieluteemalise referendumi eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Kuigi opositsioon on lubanud esitada tuhandeid muudatusettepanekuid, siis 28. detsembri pärastlõunase seisuga pole neid laekunud.
Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets eeldab, et küllap muudatusettepanekud tulevad tund või paar enne tähtaja kukkumist. „See tähendab, et parlament ei suuda neid läbi hekseldada,” lausus Poolamets ERR-ile.
Reformierakond on ERR-i andmeil muudatusettepanekud ette valmistanud ning võib eeldada, et neid tuleb tuhandetes. Ka sotsiaaldemokraadid on lubanud, et kavatsevad teha rahvahääletuse otsuse eelnõule nii palju muudatusettepanekuid, et Riigikogu ei saaks rahvahääletuse korraldamist otsustada.
Riigikogu suure saali aasta viimane istungite nädal algas 14. detsembril kell 15 abielureferendumi eelnõu esimese lugemisega. Kella 19.15 paiku toimus eelnõu hääletus opositsiooni ettepaneku üle eelnõu menetlusest tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 48, vastu 51 riigikogu saadikut.
EKRE, Isamaa ja Keskerakond leppisid koalitsioonilepet sõlmides kokku, et korraldatakse rahvahääletus tagamaks, et abielu jääks mehe ja naise vaheliseks liiduks. Küsimus abielu määratlemisest ei ole Eestile ainuomane. See on päevakorda tõstatunud kümnetes riikides ning selle otsustamiseks on kasutatud erinevaid lahendusi. Kui Eestis leidub mitmeid referendumi vastaseid, kes väidavad, et vähemuste õiguste üle ei tohi rahvahääletuse teel otsustada, siis näiteks Austraalia ja Iirimaa lahendasidki ühiskonnas tõstatunud küsimuse referendumi teel.
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu «Rahvahääletuse korraldamine abielu mõiste küsimuses» näeb ette panna 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele järgmine muu riigielu küsimus: «Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?».
