Riigikogus läbisid eile teise lugemise rahvastikuminister Riina Solmani esitatud perehüvitise seaduse muudatused, mis võimaldavad väikese vanusevahega laste emadel edaspidi vanema- ja sünnitushüvitiste vahe kiiremini kätte saada. Eelnõu kohaselt saab järjestikuste laste sündimise puhul vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe välja maksta niipea, kui laps on sündinud ja emale on tema eest määratud vanemahüvitis. Muudatused sisalduvad COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud kobareelnõus, mis läheb riigikogu kolmandale lugemisele esmaspäeval.
„Senise korra järgi tuleb järjestikuse lapsega lapsehoolduspuhkusel oleval emal oodata kuni viis kuud, et talle riigi poolt määratud hüvitis kätte saada, kuna see makstakse välja tagantjärele. Kui nüüd lapse isa sissetulek seoses eriolukorraga järsku ja oluliselt väheneb, seisavad pered silmitsi majanduslike raskustega, sest liisingud, kodulaenud ja muud arved vajavad endiselt maksmist. Vastavalt muudatusele hakkab emale esimese vanemahüvitise väljamaksmine toimuma kohe pärast vanemahüvitise määramist. See annab väikese vanusevahega lastega peredele olulise kindlustunde,“ rääkis Solman
„Perede toetamine on kriisi ajal eriti oluline. Peame vältima, et lapsed pere majandusliku ebastabiilsuse tõttu kannataksid. Väikese riigina on meil võimalik olla paindlik eriolukorrast tingitud riskidele reageerimisel ja probleemide lahendamisel. Vaid mõned päevad peale eriolukorra väljakuulutamist sain 43 lapseootel naise pöördumise, mis tõstatas sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahe väljamaksmise küsimuse. Mul on hea meel, et juba ühe kuuga on õnnestunud paljude perede mure ära lahendada,“ nentis Solman ja lisas, et vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe senisest varasem väljamaksmine annab igaaaselt keskmiselt 1600 perele majandusliku kindlustunde, kuna hüvitise kätte saamist pole vaja enam pikalt oodata.
„Lapsevanem ei pea vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe kättesaamiseks omalt poolt midagi lisaks tegema,“ kinnitas sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Marjana Lazarenkov. „Saadame ise kõigile vanematele pärast lapse rahvastikuregistris registreerimist perehüvitiste saamiseks pakkumuse ja ema peab selle lihtsalt kinnitama. Kohe, kui vanemahüvitise määramise otsus on tehtud, suuname ka vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe väljamaksmisele,“ lisas ta.
18.märtsil saatsid 43 lapseootel naist pöördumise seoses sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahe väljamaksmisega. Naised kirjutasid, et järjestikkuste laste sündide puhul on hetkel kord selline, et esialgu makstakse välja vaid miinimummääras sünnitushüvitis ning täiendavat summat tuleb mitu kuud oodata. Kirjas väljendati muret, et kuna laste isade sissetulekud on eriolukorra piirangute tõttu oluliselt vähenenud, tundub hüvitise mitmekuuline ootamine perele praegu aastate pikkusena. Naiste sooviks oli, et hüvitis makstakse välja võimalikult kiiresti peale lapse sündi ning väikeste lastega pered saaksid niigi keerulisel ajal keskenduda kõigele muule olulisele, mitte raha pärast muretsemisele.
Seaduseelnõu kolmas lugemine toimub riigikogus 20. aprillil. Esimesel ja teisel lugemisel eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud.
Perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu ning võimalused sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahe kiiremaks väljamaksmiseks töötati välja rahvastikuministri haldusala ja sotsiaalkindlustusameti koostöös.
