Kui 12. märtsil jõudis avalikkuseni teave, et Võru linna laste- ja avalikku teenust pakkuvad asutused peatavad koroonaviiruse ennetamiseks ajutiselt tegevuse, siis samal päeval otsustas lasteaialapsed ja õpilased koju jätta ka Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal ning ühtlasi teatas külastuspiirangu kehtestamisest Põlva Valla Hooldekodu.
Võru Linnavalitsuses 12. märtsil kogunenud kriisikoosolekul otsustati ühiselt, et Võru linna koolid, lasteaiad, huvikoolid, erahuvikoolid jt avalikku teenust osutavad asutused peatavad koroonaviirust ennetava meetmena 17. märtsi õhtuni statsionaarse tegevuse.
«Otsus sai vastu võetud lähtuvalt asjaolust, et möödunud laupäeval, 7. märtsil toimus Võrumaal erapidu, kus osales ka üks tänaseks tuvastatud väljaspoolt Võrumaad pärit, ent sünnipäeval osalenud viirusekandja. Üritusel osales mitmeid piirkonna, sealhulgas avaliku sektori asutustega seotud inimesi,» kommenteeris Võru linnapea Anti Allas. «Otsus sündis üksmeelselt allasutuste juhtidega,» vahendas linnapea ametlikus teates.
Võru Kultuurimaja Kannel juhatuse liige Heiki Kelp lausus Lõuna-Eesti Postimehele, et kuna valitsus on andnud soovituse edasi lükata enam kui 100 inimese osalusega üritused, jätab kultuurimaja märtsi lõpuni ära kõik üle 100 osalejaga üritused. «See ei ole kuigi palju, paar nädalat.» Täielikult on kultuurimaja linnavalitsuse otsusest lähtuvalt suletud teisipäevani.
Võrumaa Arenduskeskus teatas, et vähendamaks viiruse leviku riski, on SA Võrumaa Arenduskeskuse kõik töötajad, 12. märtsist kodusel kaugtööl. Suletud on ka turismiinfokeskus.
Ühtlasi on Võrus on märgata ka esimesi ostupaanika ilminguid. „Usinalt tehakse sisseoste näiteks Maksmarketis ja Rimis. Aga õnneks on Võrus kauplusi piisavalt,“ vahendas Eesti Uudistele Lõunalehe tegevtoimetaja Vidrik Võsoberg.
Tavapärasest suuremat ostlemist võis juba 12. märtsi hommikutundidest märgata ka Põlva kauplustes. Minevaimad kaubaartiklid olid purgisupid, kuivained ja tualettpaber.
Hooldekodu ja haridusselts käitusid vastutustundlikult
Põlva Valla Hooldekodus kehtestati külastuskeeld 12. märtsist. Hooldekodu juhataja Aet Olle märkis, et külastuskeeld otsustati kehtestada seoses ülemiste hingamisteede nakkuste levikuga. „Hetkel oskan öelda seda, et külastuskeeld kehtib vastavalt vajadusele ning sõltuvalt Tervisekaitse- ja Sotsiaalkindlustusametist ning sotsiaalministeeriumist saabuvatest juhistest,“ lisas ta.
Seoses COVID-19 koroonaviiruse leviku tõkestamisega otsustas Johannese Kooli ja Lasteaia Rosmal pidaja MTÜ Rosma Haridusselts ennetava meetmena 13. märtsist sulgeda nii kooli kui lasteaia.
„Kui lasteaed suletakse, siis kooliõpilased jäävad koduõppele ning õpetajad annavad lastevanematele esimesel võimalusel teada, kuidas ja mis vormis see toimub. Hetkel on otsus, et kool ja lasteaed on kinni järgmise nädala lõpuni, aga ilmselt pikeneb see aeg veelgi,“ vahendas koolipidaja otsust juhatuse nimel Liisa Maasik.
12. märtsi õhtul sai ühtlasi selgeks ka see, et Põlva noorim, Jakobi Kool, on 16. märtsist samuti e-õppel.
Peaministri poliitiline avaldus Riigikogus
12. märtsi ennelõunal esines peaminister Jüri Ratas poliitilise avaldusega Riigikogus.
„Eestis on praeguse seisuga tehtud 464 COVID-19 viiruse testi ning teadaolevalt on meil 16 viirusesse nakatunut. Terviseamet on nendega tihedas suhtluses ning nakatunute olukord on asjaolusid arvestades hea. Senised viirusjuhtumid on olnud seotud peamiselt riskipiirkondades reisimisega ning alles eilne päev tõi teateid nakatumisest kontakti tõttu Eestimaa pinnal.
Terviseamet hindab praegu koroonaviiruse üksikjuhtumite Eestisse sissetoomise riski väga kõrgeks, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosust keskmiseks kuni kõrgeks ning haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosust endiselt madalaks.
Samas peame me olema valmis olukorra kiireks muutumiseks ning viiruse laiemaks levikuks. Maailma Terviseorganisatsioon WHO hindas eile koroonaviiruse COVID-19 olukorra pandeemiaks ehk ülemaailmseks epideemiaks. Hinnangu juures väljendasid nad oma muret haiguse tõsiduse ja kiire leviku pärast ning selle peatamiseks on organisatsiooni hinnangul vaja otsustavat rahvusvahelist koostööd.
Meie Terviseamet on juba tõstnud tervisesüsteemi valmisoleku tasemele number 1, et olla valmis negatiivseteks arenguteks. Valmisoleku taseme tõstmine tähendab, et kiirabi ja haiglad on asunud täiendama varusid ja laiendama koroonaviiruse testimise võimekust.
Tervishoiusüsteemi ja ametkondade valmisoleku kõrval on endiselt väga oluline iga inimese enda personaalne panus. Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguse sümptomitega inimestega. Eriti peaksime hoidma oma eakaid lähedasi ja hoiduma hingamisteede haigusi põdedes nende külastamisest,“ sõnas peaminister.
„Kõikidele haiglatele on antud juhised COVID-19 nakkuskahtlusega patsientidega tegelemiseks. Terviseamet on kaardistanud haiglate ja kiirabipidajate isikukaitsevahendite varud, sõlmitud on hankeleping respiraatorite varu täiendamiseks Eesti tootjalt ning samuti osaleme 20ne Euroopa Liidu liikmesriigi isikukaitsevahendite ühishankes.
Oleme hinnanud voodikohtade, sealhulgas intensiivravi voodikohtade arvu haiglates hetkel piisavaks, et koroonaviiruse võimaliku laiema levikuga elanikkonnas toime tulla. Kui haigete hulk suureneb, siis on võimalik rakendada valmisoleku järgmist taset, mis võimaldab piirata plaanilise abi kättesaadavust ja sellega haiglate võimekust suurendada. Lisaks on ravimiamet saanud ülesande kaardistada koostöös terviseameti ja Eesti Haigekassaga kriitiliste ravimite vajadused ning esitada ettepanekud täiendavate varude loomiseks.
Valitsus on veebruaris ja märtsis tegelenud intensiivselt koroonaviiruse levikust tingitud olukorra jälgimise ning sellele vajaliku reageerimisega. Olukord võib muutuda tundide ja päevadega. Meile on olnud esmane ja kõige tähtsam ülesanne tegeleda meie inimeste tervise ja heaolu kaitsmisega,“ märkis peaminister Jüri Ratas poliitilises avalduses.
Valitsus on seadnud kuus eesmärki:
1. Tõkestada viiruse edasist levikut Eestisse.
2. Tõkestada viiruse kohapealset levikut Eestis.
3. Tagada tervishoiusüsteemi suutlikkus viiruse tõrjeks ja sellest põhjustatud haiguse raviks.
4. Tõsta inimeste teadlikkust viiruse leviku tõkestamisel ja sellest põhjustatud haiguse ravil.
5. Tagada elanikkonna toimetulek viirusest tulenevate kaudsete mõjudega.
6. Tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.
12. märtsi hommikul otsustas vabariigi valitsus moodustada valitsuskomisjoni, mis juhib COVID-19 viiruse olukorraga tegelemist ning sellest tulenevatele rahvatervise- ja majandusprobleemidele lahenduste leidmist. Komisjoni ülesanne on tagada viiruse levikuga seotud olukordade lahendamine, riigi ja kohalike omavalitsuste sellealase koostöö korraldamine ning meie ressursside ja võimete koordineeritud kasutamine, võttes arvesse eelpool loetletud eesmärke.
Komisjoni koosseisu kuuluvad haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kaitseminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, siseminister, sotsiaalminister ja välisminister, lisaks riigisekretär ning seda juhib peaminister. Komisjoni töö korraldamise tagab Riigikantselei.
Pärast valitsuse istungit toimus ka kabinetinõupidamine, kus otsustati täiendavate meetmetena (kindlasti pole loetelu lõplik):
• lükata kruiisilaevade vastuvõtt edasi kuni 1. maini;
• lähtuda riigiasutuste töötajate, kohalike omavalitsuste, aga ka era- ja mittetulundussektori lähetuste ja sissetulevate visiitide korraldamisel välisministeeriumi soovitustest;
• anda Eestis avaliku ürituste loa taotlejatele soovituse lükata enam kui 100 osalejaga avalikud üritused edasi;
• panna terviseametile avaliku ürituse loa kooskõlastamise kohustus enam kui 100 osalejaga ürituse puhul ning hinnata ka juba väljastatud lubade juhistele vastavust;
• lükata 12. märtsist edasi kõik riigiasutustes planeeritud ekskursioonid;
• avada hiljemalt 16. märtsist koroonaviiruse kriisitelefon numbriga 1247.
