Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) jättis ainsana vastamata erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) täiendavatele reklaamikulusid puudutavatele küsimustele, kirjutab Postimees.
Komisjonil on andmeid tarvis, et välja selgitada, kas mõni erakond on riigikogu valimiste kampaania ajal saanud varjatud eeliseid, näiteks oluliselt soodsama hinnaga reklaami. Komisjon palus parteidelt lisainfot ajakirjandus- ja telereklaami tootmise ning esitamise ja avaldamise kulude kohta.
EKRE ei pidanud sellist nõuet põhjendatuks. «Erakond on korrektselt esitanud kõik seaduses ette antud andmed ja lisaandmete küsimist ei pea põhjendatuks,» oli erakonna vastus ERJK-le.
EKRE, nagu ka teised riigikogu valimistel osalenud erakonnad, on juba varem andnud komisjonile ülevaate kampaaniaperioodil ehk oktoobrist märtsini tehtud reklaamikulude kohta. Kokku kulutas erakond sel ajal reklaamiks 595 795 eurot, millest trükimeedia- ja telereklaamikulu moodustas 300 307 eurot. Et erakond lisaküsimustele vastata ei soovi, jääb teadmata, kui palju kulutas erakond eraldi ajakirjandus- ja telereklaami tootmisele ning kui palju nende avaldamisele. See tähendab, et ERJK saab tehtavas reklaamikulusid ja mahtusid puudutavas analüüsis EKRE puhul kasutada vaid kaudseid andmeid.
ERJK juht Liisa Oviir tõi paralleeli kohtupidamisest: sisuliselt tähendab EKRE praegune käitumine olukorda, kus üks pool loobub kohtus enda kaitsmisest.
Keskerakond ja Reformierakond esitasid küll andmed telereklaami kohta, aga mitte trükiajakirjanduse tootmiskulusid. «Disainerid koostasid valimisteks nn visuaalse identiteedi tööriistakasti, mida sai kasutada nii välimeedia, trükiste, meenete internetireklaamide kui ajakirjandusreklaamide kujundamiseks,» selgitas Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ERJK-le saadetud kirjas.
Reformierakond põhjendas, et neile teeb kampaaniajuhendi reklaamiagentuur ning vastavalt kandidaatide tellimusele tehakse sobivad failid juhendi järgi ajalehtedele valmis. Ka sotsidel haigutab komisjonile saadetud vastuses auk ajakirjandusreklaami tootmise kulude kohta 2019. aasta esimesel kolmel kuul.
Ainsana esitas kõik küsitud andmed Isamaa, kel 575 561-eurosest kampaaniamahust läks trükimeedia reklaamide tootmisele 20 956 eurot.
ERJK juht Liisa Oviir rõhutas, et erakondadel on kohustus vastata komisjoni järelepärimisele. Vastavalt erakonnaseadusele on komisjonil õigus teha erakonnale dokumentide esitamiseks ettekirjutus ja määrata sunniraha kuni 15 000 eurot.
Täpsustavad küsimused saavad olla siiski erandlike asjaolude ilmnemisel, mitte rutiinseks andmete kogumiseks. Kui ERJK vajab lisaandmeid rutiinseks analüüsiks, näitab see vaid ERJK halba ettevalmistustööd ja nõuete küündimatust. On ka ilmselt selge, et mitte keegi ei hakka “hinnanguliselt” deklareerima, et on “oluliselt” asju valesti teinud. Konkreetselt Ekre suhtes võib küll “hinnanguliselt” öelda, et nad on saanud allpool turuhinda reklaami. Nii kui nad midagi ütlevad, punalillas meedias tõuseb marutorm … ja nii neile (lausa tasuta) reklaami tehaksegi. Minu mäletamist mööda ka Isamaa esimees ühes artiklis mainis sellist reklaamitegemist Ekrele.