Eelmisel nädalal arutas Eesti valitsus mitmeid projekte ja investeeringuid, mille abil vähendada Eestis CO2 õhkupaiskamist ja edendada taastuvate energiaalliakte kasutamist. Delfi stuudios arutas ees ootavate väljakutsete üle endine keskkonnaminister Siim Kiisler.
Kiisleri sõnul on Eesti inimeste skeptilisus kliimamuutuste osas mõistetav, sest me ei tunne neid muutusi omal nahal. „Eestis pärinevad Tallinna ja Tartu kuumarekordid aastast 1914, kuid see ei tähenda, et riigid kliimamuutusi tõsiselt ei võtaks.”
„Ei ole oluline, kas inimene usub või ei usu kliimamuutustesse. Euroopa Liit võtab Pariisi kliimalepet väga tõsiselt. Kokkulepped on tehtud ja reaalsed plaanid on ees aastani 2030. Küüniliselt võttes on asi väga lihtne: kui täidame oma emissiooni kvootide piire, emiteerime isegi vähem CO2-te, siis saame ülejäänud kvoodi maha müüa. Kui me aga ei suuda eesmärke täita, peame hakkama kvoote juurde ostma,“ ütleb Kiisler.
„Seega on selle vastu võitlemisel ainult üks tulemus – Eesti ja eestlased hakkavad rohkem maksma. Need riigid, kes reageerivad kiiresti, teenivad selle pealt raha. Need, kes hakkavad jokutama või jonnima ja ütlema, et milleks seda meile vaja on, hakkavad pärast teistele maksma.“
Lisaks tõi Kiisler välja Eesti ja teiste valitsuse ühe peamise probleemi. „Kõik need lahendused, mida täna arutatakse näiteks erinevate valdkondade elektrifitseerimine põrkuvad ühe suure küsimuse ees. Kui kõik elektri peale üle viime, siis kust see elekter tulema hakkab? Me ju teame, et järgnevate aastate jooksul langeb ära märkimisväärne hulk tänastest tootmisvõimsustest. “
Seetõttu ei saa me endise keskkonnaministri sõnul üle ega ümber tuumaelektrijaama rajamise küsimusest. „Ilmselt ikkagi suured tuulepargid merre meil tulevad lähiajal. Aga ma arvan, et me peame tõsiselt rääkima ka tuumaenergiast. Nüüd on see teema laual tagasi. Kindlasti see tekitab inimeste palju küsimusi, aga peaksime selle läbi arutama.“
Rääkides palju tähelepanu pälvinud 2050. aastaks seatud kliimaeesmärkidest ütles Kiisler, et vastu tormi möllata ei ole mõtet. „Kui suudetakse leida sellised head investeeringud, mis pakuvad paremat elukvaliteeti ja viivad ellu kliimapoliiitka eesmärgid siis on raske vastu vaielda.”
“Meil ei ole mõtet jonnida. Ei ole vahet kas keegi Narvas või Tallinnas usub kliimamuutustesse või mitte. Turg paneb asjad paika. Ühel hetkel selgus, et elektritootmine Narvas ei olnud konkurentsivõimeline. Sõltumata sellest midagi keegi uskus. Lõpetame selle uskumise jutu ära. Vaatame mis reeglid paigas on ja mängime nende järgi.“
