Eesti Televisiooni viimases “Valimisstuudios” Euroopa Parlamendi valimiste eel väitlesid kolmapäeval kaheksa erakonna esinumbrid. Teemadeks olid suhted Venemaaga ning majandus- ja keskkonnapoliitika
Seoses Euroopa Nõukogu otsusega anda Venemaale tagasi hääleõigus pöördusid saatejuhid esimesena Isamaa esinumbri Riho Terrase poole. Terrase kritiseeris Euroopa Nõukogu välisministrite otsust. „Kõik vähegi mõtlevad inimesed peaksid pingutama selle nimel, et Venemaa ei saaks tagasi oma õigusi Euroopa Nõukogus. Eesti peab seisma ka selle eest, et Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid Venemaale jääksid püsima.“
Teised saatekülalised nõustusid Terrase seisukohaga, kuigi Andrus Ansip ja Marina Kaljurand lisasid, et Euroopa Nõukogu otsusest ei tohiks teha järeldusi sanktsioonide osas.
Saate esimest osa domineerisid välispoliitika küsimused ning kandidaadid pidid andma hinnangu mitme suurriigi soovile, mille kohaselt võiks EL loobuda välispoliitika küsimustes konsensuspoliitikast.
Terrase sõnul on just konsensuspoliitika see, mis tagab ühtsuse. „Need otsused peavad olema konsensuslikud. Mõistan neid, kes tahavad paindlikkust, sest kui Prantsusmaa tahab Aafrikasse tsiviilmissiooni saata, siis on keeruline oodata selleks Kreeka parlamendi nõusolekut, aga mida ühtsem see otsus on seda tugevam see on. Kui kellestki lihtsalt üle sõidetakse siis on ühtse poliitika mõranemisoht veelgi suurem.“
Mart Helme sõnul on konsensus tore asi ja seda on aetud taga kogu ajaloo. „Tegelikult on see konsensus olnud väljapressitud, kuid see on sellegipoolest vajalik.“ Andrus Ansip nõustus Terrase ja Helmega: „mitte nii südamest tulev konsensus on parem kui kellegi mahahääletamine.“
Saatejuhid Mirko Ojakivi ja Andres Kuusk suutsid kandidaate ka mõne küsimusega üllatada. Helmelt uuriti, kas valituks osutudes oleks ta valmis Euroopa Parlamenti minema, mille peale pidi Helme tõdema, et EKRE valimisnimekirja kolm esimest nime on peibutuspardid.
Majandusküsimuste puhul pälvisid enim tähelepanu Euroopa majanduse jahtumine ja liigne bürokraatia.
Yana Toomi sõnul tuleb Euroopas paratamatult liikuda suurema tsentraliseerimise poole, sest vastasel juhul pole võimalik teiste suurjõududega konkureerida. „Kus on tihedad majanduslikud sidemed, siis paratamatult on rohkem vaja tsentraliseerimist. See mis juhtus Kreekaga. Kui kuskil kukub üks kolakas EL-is, siis me töötame nagu föderatsioon. EL-il pole piisavalt vahendeid, et turgutada majandust, kui tuleb langus.“
Võimalikku Itaalia majanduskriiisi kommenteerides ütles Marina Kaljurand, et Itaalia puhul ei tuleks midagi uut leiutada, vaid tuleb käituda nagu Kreeka puhul. „Kreeka puhul see toimis, kuigi läks üle kivide ja kändude.“
Terras on aga veendunud, et parim kriiside ennetamise viis on see kui Euroopa Liidu riigid täidavad ise endale püstitatud kokkuleppeid, seda ka riigieelarve defitsiidi osas. Lisaks tuleb tema sõnul seista võrdsete mängureeglite eest. „Peame seisma Eesti põllumehe eest, kes saab teistega võrreldes vähem toetusi. Eesti inimeste eest tuleb seista!“
Artur Talviku sõnul on Euroopa majandus bürokraatia tõttu stagneerunud ning selle tõttu kannatavad ennekõike väikesed ja keskmised ettevõtted. Riho Terrase sõnul on probleemiks see, et vastu võetakse kuni 130 000 õigusakti ning sellega kaasneb ülereguleerimine, mistõttu on Isamaa ja Euroopa Rahvapartei tulnud välja ettepanekutega tega regulaarselt auditeid bürokraatia vähendamiseks.
Lauri Hussar tõi omaltpoolt välja Euroopa sotsialistide ideed kehtestada üleeuroopaline miinimumpalk ja maksud CO2 heidetele, mis paratamatult mõjuvad majandusele negatiivselt.
Andrus Ansip tõi aga positiivseid näited, kus regulatsioonid on Euroopa kodanikke aidanud. Digitaalturu reguleerimine ja rändlustasude kaotamine on tema sõnul näide sellest, kuidas mahukad seadused võivad lõppkokkuvõttes kasulikud olla.
Debati võitjaks kuulutati Yana Toom
ETV debatti hinnanud ekspertide sõnul võitis debati Yana Toom. Riho Terrase kohta sõnas Eesti väitlusseltsi esindaja Anna Karolin: „Riho Terras kõlas selles debatis nagu mõni Ameerika sõjakangelasest vabariiklane, esitamas konservatiivseid, aga lihtsaid argumente ning domineerides välispoliitilistes teemades.“
