Venemaa kodanike hääleõiguse saaks kustutada Isamaa, Eesti 200, EKRE ja Reformierakonna häältega. Lähima kahe kuuga võiks tegu olla tehtud. Jutt solvumisest ja pihta saavatest Venemaa kodanikest, kes on Eesti patrioodid, on õõnes ja kunstliku tõkke loomine, kirjutab Jaanus .
Õiguskantsler Ülle Madise ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos “Põhiseadusega ei mängita” oli isiklikult minu jaoks loo kõige kandvam tees: “Eesti peab tegutsema lähtuvalt oma rahvuslikest huvidest ja kui lõpuks peab otsuse langetama riigikohus, ei ole selleski midagi erakordset. Riigielu normaalne käik.”
Ja just sellest põhimõttest tulenevalt tulebki meie ees olevaid probleeme lahendada. Ka põhiseaduse loojad ei suutnud 2022 aasta 24. veebruari mitte kuidagi prognoosida, küllap lähtuti eeldusest, et ka Vene riik areneb lineaarselt, sellist jõhkrat tagasilööki suutsid ette kujutada vaid üksikud.
Isegi kangekaelne Soome on teinud diametraalse pöörde oma riiklikus hoiakus ja nn silla ehitamisest Moskvaga loobunud. Lätlased on konkreetsemale poliitilisele teekonnale lähtuvalt oma rahvuse huvidest läinud aga aastaid tagasi. Nende tegutsemise kiirus ja selgus väärib tunnustust.
See, et Venemaa kodanikud on valdavalt Eesti patrioodid on ju umbluu. Üksikud head näited ei kujuta tervikpilti. Meil on niigi suur töö ees nendega, kes on saanud meie riigi kodakondsuse, aga levitavad umbusku Eesti riigi vastu, aga see on veel eraldi teema.
See, et Venemaa kodanikud on valdavalt Eesti patrioodid on ju umbluu. Üksikud head näited ei kujuta tervikpilti.”
Kõik tegevused, mis eemaldavad Eestit Moskva poliitniidistikust on tänuväärsed ja hädavajalikud. Mäletame, kui hiljuti oli punamonumentidest puhastamise uus laine, siis leidus samuti kisajaid, et see on solvav, kedagi pole need monumendid seganud, ei tohi seda teha, see on julgeolekurisk. Kaitseministeeriumi vastava komisjoni juhtimisel koostöös kohalike omavalitsustega oli töö kiire ja korralik. Igal eestlasel oli peale seda puhtam ja parem tunne.
Punast kraami on siin seal veel avalikku ruumi risustamas, aga järelpesuga saame hakkama (Maarjamäe memoriaalile uue ja positiivse tähenduse andmine jmt). Kui Venemaa kodanikelt korjati relvad, siis poliitiline tõrjelahing oli samas helistikus: see on solvav, las olla, nad ei tulista, ärme ärrita, nii kaua on olnud. Nüüdseks on relvad korjatud ja üks ohutegur maandatud. Igati mõistlik tegu sai tehtud.
Kui tuli otsus ainult eestikeelse kooli kasuks, ja lõpuks ometi ka tähtajaline, siis mõnede poliitikute oiged kostsid üle maa. Pole valmis, pole metoodikat, pole materjale, pole õpetajaid, pole tahet, pole vaja, meile nii meeldib, jätke rahule jne. Keskerakonda pole mõtet kaua taguda, sest oli periood, mil see oli kümme aastat järjest suurest võimust eemal. Koperdasid kõik erakonnad Reformierakonna juhtimisel. Küll on siiani selgusetu, et miks mitte midagi ei tehtud.
Ka nüüd Vene kodanike hääleõiguse piiramisel on Reformierakond retooriliselt kõvastunud, aga realiteet on see, et tegutsemine liigub vaevaliselt, konflikte võimendades, juristide horde kaasates ja süükoorem veeretatakse sotsidele. Nemad ju ei tahtvat ja nii võib kaotada mugava koalitsiooni.
Vajaliku ja väärt teo ehk Vene kodanike hääleõiguse saaks kustutada Isamaa, Eesti 200, EKRE ja Reformierakonna häältega. Lähima kahe kuuga võiks tegu olla tehtud. Kuid nüüd otsitakse nutulinde, et see küsimus 2025. aastast kaugemale viia. Jutt solvumisest ja pihta saavatest Vene kodanikest Eesti patriootidest on õõnes ja kunstliku tõkke loomine. Venemaa kodanikust Eesti patrioot ei solvuks, vaid mõistaks. Venelaste tapatalgud ei anna võimalust hellitlevalt poliitikat kujundada.
Vene rahvusest inimestele on kohaliku keele omandamine elementaartasandil igati jõukohane.”
Pead silitava stiiliga ning pead liiva alla peitev integratsiooniajastu võiks läbi saada. Info edastamine toimugu valdavalt eesti keeles, kui väga vaja, siis ka inglise keeles. Venekeelsed sildid ja eraldi kinoseansid kuulugu minevikku. Spaades suunda näitavad kirillitsas tahvlikesed kuulugu minevikku, sest vene rahvusest inimestele on kohaliku keele omandamine elementaartasandil igati jõukohane.
Eesti koolile üleminek peab tagama ka selle, et ajalookäsitlus Narvas ning kõikides endistes vene koolides on tagatud kõrgtasemel. Eesti riigi ja rahvuse enesekehtestamiseks on nüüd parim aeg, pole mõtet ka liialt taga nutta, miks kõike seda ei tehtud 25 aastat tagasi. No oli positivistlik käsitlus Vene riigist, kiigati Vene turule ja sotsiaalsed sidemed hoidsid pidureid peal.
Kui nüüd tapatalgud Ukrainas ikka silmi ei ava või mõni lihtsalt ära väsib, siis tuleb ikka edasi minna. Kõigil Eesti sisemisse suveräänsusesse uskuvatel inimestel tuleks selles küsimuses koonduda ja selged otsused teha.
Venemaa Föderatsiooni konstitutsioonile alluv Vene kodanik ei tohi osaleda kohaliku võimu kujundamisel ning kaudselt Eesti presidendi valimisel. See pole ainult heakord ja valgusfoorid. Mõelge ise, miks on vene kool nii visalt Eestist kadumas. Eestimeelsed juhtigu kõike ja kõiki omas riigis. Kõik reeglid on meie teha, pole vaja koogutada ja Vene mõju vähendamisel käia vaikselt mööda seina äärt.
Artikkel ilmus ERR portaalis 24. aprillil 2024.
