Inimõiguste Keskuse kommunikatsioonijuht Ave Anniste esitas minu koostatud artiklile üsna demagoogilise vastulause, jättes mugavalt vastamata kogu kriitikale, mille enda artiklis välja tõin. Oma tegevust põhjendatakse positiivsete lugudega, mida ma pole kunagi kahtluse alla seadnudki.
Põhiliselt kritiseerisin oma loos Inimõiguste Keskuse kaht tegevust, võrreldes neid Yana Toomi tegevusega.
Esiteks väärib minu hinnangul laitust, et Inimõiguste Keskus on korduvalt käinud riigi vastu kohtus, et kaitsta kurikuulsat vägistajat ja vägivallatsejat Muhammad Uthmani, kelle kohta on teada, et ta sattus Eestisse illegaalselt. Kui Yana Toomi süüdistatakse Eesti-vaenulike mõjuagentide kaitsmises ja neile õigusabi võimaldamises, siis paralleel Eesti avaliku korra ja julgeoleku seisukohalt on minu arvates pädev.
Teiseks nimetasin ma Yana Toomi süstemaatilist tegevust Euroopa Liidu idatiival asuvate riikide kritiseerimisel, mis piiravad agressorriikide kodanike vabadust demokraatlikesse riikidesse siseneda. Tõin välja, et Inimõiguste Keskus ajab sarnast rida, kritiseerides Eesti otsust võtta vastu seadus ränderünnaku ajal sissetungijaid tagasi saata.
Inimõiguste Keskus oma vastulauses neist mitte kumbagi ei maininud. Kirjutati hoopis, et Inimõiguste Keskus aitab Ukraina sõjapõgenikke, Lõuna-Eesti üksikema ja Otepää koolitüdrukut. See kõik on väga kiiduväärt! Aga minu kriitika ei käinudki nende tegevuste pihta.
Sama hästi võinuks Yana Toom kirjutada vastulause, kuidas ta on aidanud abitutele vanainimestele küttepuid muretseda või muud sarnast. Kindlasti on Yana Toom ja tema büroo teinud tavalise inimese jaoks palju head, aga see pole ju teema! Selle eest teda ei kritiseeritud. Teda süüdistati konkreetselt Eesti-vastaste mõjuagentide rahalises toetamises. Ja vastust peab ta andma samade asjade eest, mida ta on ka teinud.
Mis aga mind vastulause juures veelgi üllatas, oli väide, et Inimõiguste Keskus on sõltumatu. Kuidas saab olla sõltumatu, kui osade tegevuste puhul ollakse konkreetselt Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja ÜRO Pagulasameti käepikendus ning muid tegevusi rahastatakse Norra toetustest, Euroopa Liidust ja Avatud Eesti Fondist?
Inimõiguste Keskus on nendest ju otseselt sõltuv ja tegutseb vastavalt nendele huvidele. Ju on siis ka näiteks Eesti riigi praegustele võimukandjatele aktsepteeritav, et mõni nende partnerasutus käib riigi vastu kohut. Küllap on seegi aktsepteeritav, kui mõni partnerasutus töötab selle nimel, et võimalikult palju illegaalseid sisserändajaid saaks riiki lasta ja neid siin hoida, hoolimata Eestis toimepandud vägivaldsetest kuritegudest.
Mina tõepoolest ei taha elada Sudaani vägivaldsete vägistajate väärtuste maailmas. Ja ma arvan, et väga valdav enamus Eesti rahvast ei taha seda samuti.
