3. jaanuaril kell 10.30 helisesid relvarahu 102. aastapäeva puhul kõikjal Eestis kirikute kellad, süüdati mälestusküünlad ja asetati mälestuskimbud Vabadussõja mälupaikades. Põlvamaal asetati Isamaa erakonna nimel mälestuskimbud Kanepi ja Põlva Vabadussõja monumendile.
EELK Põlva Maarja koguduse õpetaja, Põlva vallavolikogu liige ja Kaitseliidu Põlva maleva kaplan Toomas Nigola märkis oma mõtiskluses, et on üsna tähendusrikas alustada uue kalendriaasta esimest argipäeva meenutusega relvarahust ja langenud kangelaste mälestamisega.
„See meenutab meile, et siin maailmas kõlavad uusaastasaluudi paukude kõrval praktiliselt alati kusagil ka paugud relvadest, mille torud on suunatud inimeste suunas ning iga rahu kipub olema ikka rohkem nagu relvarahu, mille kestvust keegi liiga kindlalt ette ei suuda ennustada: nagu ei teadnud ka 1920. aasta 3. jaanuaril relvad käest pannud mehed ja naised, kui pikaks rahu püsima jääb. Edasine ajalugu näitab, et kõigist Tartu rahulepingu kõlavatest kinnitustest hoolimata ei olnud tegemist igavesti kestva sõbraliku kõrvuti-eksisteerimisega iseseisvate riikide vahel.“
Seepärast on õp Nigola sõnul vaja olla valmis end ja oma maad kaitsma, kuna nõrkus on siinses maanurgas naabrile ikka provotseerivalt mõjunud, ent sama oluline on olla ka ise rahutegijad. Rahu tegemine algab aga alati esmalt iseendast, kui teame, kus on meie juures ja kes me seeläbi ise oleme. Maasse ankurdamata tuulelippu on kerge ümber lükata, aga puu, mille juured on sügaval mullas, püsib rahulikult ka kõvema tuule käes. Nii on ka inimese ja rahvaga, kes mäletab oma ajalugu ja peab lugu oma esivanematest ning oma Loojast. Nii soovis õp Nigola kõigile sisemiselt ja väliseltki rahulikku aastat.
102 aastat tagasi 3. jaanuaril jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud relvarahu ja õnneks pärast seda relvad Vabadussõjas enam rääkima ei hakanudki. Kuu aega hiljem, 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping, mis avas tee Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele.
1920. aastatel sai alguse traditsioon, et iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 peetakse relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminut austamaks neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest. 3. jaanuar on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev.
Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat, kellest hukkus 5540 sõdurit.
