Isamaa, Keskerakonna ja EKRE valitsus jõudis ametis olla ligemale kaks aastat. Intervjuudes Eesti Uudistele räägivad ametist lahkuvad ministrid enda suurimatest saavutustest ja väljakutsetest. Justiitsministri ametist lahkuv Raivo Aeg peab ametis oldud aja jooksul oluliseks kohtupidamise tõhusamaks muutmist, samuti karistuspoliitika suunamuutust tagajärgedega tegelemiselt ennetustööle.
Te olete juhtinud mitmeid Eesti tippasutusi sh KAPO-t. Mille poolest erines justiitsministri amet varasematest ametikohtadest?
Kindlasti oli justiitsministri ametis palju olulisem osa läbirääkimisprotsessidel. Samuti on otsuste mõju ja ulatus laiemad, kuid asutuse juhtimise mõistes ei erinenud ministriamet KAPO peadirektori ametist, ega muu organisatsiooni juhtimisest kuigi palju.
Kaheaastast ametiaega saatsid ka mitu suuremat meediakajastust pälvinud juhtumit. Meenuvad näiteks siseministri katsed vabastada ametist Elmar Vaher, vaidlus Lavly Perlingu jätkamise osas prokuratuuris ja ka Mailis Repsi ametiauto väärkasutuse juhtum. Kui te saaksite nüüd tagant järele hinnata enda rolli nendes juhtumites siis kas oleks midagi mida te teeksite täna teisiti?
Elmar Vaheri juhtumis mul kandvat vastutust ei olnud, kuid Lavly Perlingu jätkamist prokuratuuris ma selgelt toetasin. Tulles Mailis Repsi juhtumi juurde, siis olen endiselt oma arvamuse juures ja leian, et ametiauto väärkasutusele õigustusi leida ei ole võimalik.
Kohtueelse menetluse ja kohtute töö kiirendamiseks oleme suurt rõhku pannud üleminekule paberimajanduselt kaasaegsele digimenetlusele – Raivo Aeg
Nüüd sisulisemate asjade juurde. Kui keegi räägib arengudokumentidest või pikaajalistest plaanidest siis tekib tavainimesel nende suhtes ükskõiksus. Kas saate kirjeldada, miks peaks inimesele korda minema kriminaalpoliitika põhialused? Millised on Eesti pikaajalised sihid kriminaalpoliitika valdkonnas?
Selleks, et muuta kogu süüteomenetlus kiiremaks ja inimesekesksemaks, ennetada noorte õigusrikkumisi ja tõhustada karistuspoliitikat, töötasime välja kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030.
Kohtueelse menetluse ja kohtute töö kiirendamiseks oleme suurt rõhku pannud üleminekule paberimajanduselt kaasaegsele digimenetlusele, kuid väheoluline pole ka eelduste loomine kohtute töökoormuse ühtlustamiseks.
Kuidas te üldiselt Eesti kohtusüsteemi tööd hindate? Mida on tehtud selleks, et menetluste aeg lüheneks? Ja mida on tehtud selleks, et inimesed ei peaks üldse kohtusse pöörduma?
Meie kohtupidamise aeg on statistiliselt teiste Euroopa partneritega võrreldes küll väga hea, aga probleem on olemas. 2020. aasta vastuvõetud seadusemuudatustega said kohtud enda käsutusse paindlikud hoovad töökoormuse ühtlustamiseks. Nii võivad kõrgemad kohtud töövooge ümber jagada, kohtunikud võivad minna teise kohtusse menetluslähetusse ning pensioneeruv kohtunik võib jääda osalise koormusega töölauda puhtaks tegema.
Tänu tsiviilnõuete aegumise eelnõule saab kohtutäitur edaspidi nõuete aegumisega seotud küsimused lahendada nii, et need ei jõuagi kohtusse. Samuti muutused elatisvõlglaste temaatikaga seoses, mis ühest küljest on ühiskonna siseselt tekitanud pingeid ja andnud tööd ka kohtutele. Väljatöötamisel olev elatise süsteem saab pikas plaanis olema kindlasti õiglasem nii elatisekohuslase kui ka laste suhtes, kelle kasuks elatis välja mõistetakse.
Juht, kes on tabatud kriminaalses joobes, peab tulevikus hakkama läbi tervisetõendi taotlemise uue metoodika järgi tõendama, et ta ei ole alkoholisõltlane – Raivo Aeg
Üks osa teie tööst puudutas ka suuremaid tragöödiaid. Meenub Saaremaal joobes juhi põhjustatud avarii. Mida saaks Eesti paremini teha, et vähendada joobes juhtide osakaalu?
Valituseüleselt sai kokku lepitud tegevussuunad joobes juhtimise vähendamiseks, millest üks olulisemaid muudatusi on, et juht, kes on tabatud kriminaalses joobes, peab tulevikus hakkama läbi tervisetõendi taotlemise uue metoodika järgi tõendama oma võimekust olla vastutustundlik juht st, et ta ei ole alkoholisõltlane. Leian, et ennetustegevusse panustades on võimalik joobes juhtide osakaalu tulevikus tuntavalt vähendada.
Eestis on palju neid, kes ütlevad et kuritegude vastu ei saa võidelda ainult karmide karistusega. Samas on aastas paar juhtumit, mis meid kõiki vapustavad. Mõelgem kasvõi Lihula tulistamisele. Kuidas teie sellistesse juhtumitesse suhtute? Kas olete karmi karistuspoliitika pooldaja?
Karistuspoliitika on kompleksne tegevus. Oluline on seejuures karistuse möödapääsmatus. Lisaks karistuse kandmisele peab õigusrikkujal tekkima motivatsioon naasta seaduskuulekasse elukorraldusse.
Relvaloaga isik kujutab endast kõrgendatud ohtu ühiskonnale, mistõttu tuleb enne relvaloa andmist veenduda, et inimese psüühikaga oleks kõik korras – Raivo Aeg
Rääkides relvalubadest, siis psühhiaatrilise hinnangu andmine relvaloa taotlemisel ei saa olla liiga pinnapealne. Kuna olen ise jahimees ja relvaomanik ja teinud selle protsessi korduvalt läbi, pean ütlema, et isikuandmete kaitse pool tagab küll selle, et suvaline psühhiaater ei saa ligi kõigile terviseandmetele juhul, kui isik seda ise ei luba. Siiski, teatud juhtudel tuleb siin teha teatud mööndusi. Relvaloaga isik kujutab endast kõrgendatud ohtu ühiskonnale tervikuna, mistõttu tuleb enne relvaloa andmist veenduda, et inimese psüühikaga oleks kõik korras ja et tema väärtused ning minevik on sellised, mis lubavad relvaluba väljastada.
Justiitsministri haldusalasse kuuluvad ka kohtud. Näiteks tuli teil tegeleda kohtujuristide palgakriisi küsimusega 2019. a kevadel. Millises seisus on justiitsministeeriumi haldusala töötajad ja kas peale kohtujuristide on veel ametikohti, kus palgatase vajaks ühtlustamist?
Leian, et avalikus sektoris võiksid olla üleriigiliselt ühtsemad kriteeriumid palkade osas. Hetkel on nii, et kes suudab ametkonda poliitilisel tasandil valjema häälega esindada, saab eelise.
Lisaks kohtujuristidele sain valitsuse tasandil teadvustada, et ka vanglateenistuse töötajaid tuleb käsitleda võrdselt meie õiguskaitseorganitega – politseid, kohtud ja vanglad on õiguspoliitilises tsüklis erineva rolli täitjad, kuid moodustavad ühtse terviku. Palgad jäävad konkurentsile alla Andmekaitseinspektsioonis, kus personali värbamisel on jäädud hätta, samuti on päris suur mahajäämus ka Patendiametis.
Justiitsministeeriumi haldusala IT inimesed Registrite ja Infosüsteemide Keskuses (RIK) on avalikus sektoris alamakstud võrreldes sama valdkonna üleriigiliste keskmiste töötasudega ja eriti võrreldes erasektoriga.
Mitmed õigusvaldkonna inimesed on vaadanud halvasti sellele, et loodava koalitsioonileppe juures läbirääkija rollis oleva Mailis Repsi suhtes käib jätkuvalt väärteomenetlus. Kuidas seda sammu tõlgendada? Kas olete nõus, et sellised juhtumid mõjuvad laastavalt valitsuse usaldusväärsusele?
Peaministri samm tagasi astuda oli küll kiiduväärt, aga tõsiasi, et nad kohe järgmisel päeval uude koalitsiooni trügisid näitab, et Keskerakond poliitilist vastutust täie tõsidusega ei võtnud. Jüri Ratase samm oli suunatud avalikkusele, kuid sügavamat sissevaatamist või kahetsust minu hinnangul ei järgnenud.
Mailis Reps, kes on küll olnud tubli oma ministriametit pidades, on võtnud omaks tema käitumisele väga selgelt antud moraalsed hinnangud, mistõttu oleks seda enam olnud korrektne leida keegi teine, kes läbirääkimisi vedanuks. Foonil, et kahtlustuse korruptsioonis on saanud nii erakond kui selle peasekretär, on praegune olukord Keskerakonna väärtushinnangute topelt allatoomine.
Jüri Ratase tagasiastumine oli suunatud avalikkusele, kuid sügavamat sissevaatamist või kahetsust minu hinnangul ei järgnenud – Raivo Aeg
Milliseks peate enda suuremaid saavutusi ametis oldud aja jooksul ja kas tunnete, et midagi olulist jäi tegemata? Millised ootused on teil uuele justiitsministrile?
Räägitud sai juba kohtusüsteemis toimunust. Alustasime ühinguõiguse- kriminaalmenetluse- ja riigikaitse revisjoni järelmitega. Õiguspoliitika ja kriminaalpoliitika elluviimisega tuleb kindlasti jätkata. Pooleli jäid kriminaalmenetluse revisjon, sest tekkisid lahkarvamused rahandusministriga menetlustähtaegade kehtestamisel. Suur osa ühinguõiguse revisjonist jäi poolele teele ja Riigikogu tasandil otsustamata. Kohtumenetluse inimesele lähemale toomine on kahtlemata prioriteetne ja kohtupidamise läbipaistvus niisamuti.
Tagasivaates on kindlasti oluline mainida, et Maarjamäele ei tule algselt memoriaalikompleksi taha plaanitud jalgpalli sisehalli. Selle asemel piirdutakse administratiivhoonega. Uus lahendus peaks rahuldama neid, kes on sügavalt seotud Kommunismiohvrite memoriaaliga. See on mälestuspaik kümnetele tuhandetele inimestele ning nende ja kohaliku kogukonna soove tuleb arvestada.
Loe ka intervjuusid:
Jüri Luige ja
