Riigikogu rahanduskomisjon arutas 4. novembril peetud istungil tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid, nende sisu ja pakutud katteallikaid.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (Isamaa) märkis, et muudatusettepanekute läbivaatamisel lähtuti eelarve katteallikatest, võimalustest viia sisse muudatused ja võimekusest esitatud soove täita pingelises majanduslikus olukorras.
Aivar Kokk ütles ERR-ile, et komisjonis lepiti muu hulgas kokku 12 miljoni euro leidmises põllumajandustoetuseks. “Meil on võimalik täna põllumehi toetada kriisiabi kaudu kuni 15 miljoni euroga. Komisjoni arutelu juures me jõudsime numbrini 12 miljonit,” ütles Kokk, kes usub, et see parandusettepanek ka järgmise aasta eelarvesse tuleb.
Kokk lisas, et esitatud muudatusettepanekute läbivaatamisel võetakse arvesse, et katteallikateks pakutud lahendused ei muudaks eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist.
Ühtekokku laekus komisjonile 44 muudatusettepanekut. Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi 10, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 19, Riigikogu liikmed ja rahanduskomisjon tegid 15 ettepanekut.
Koka hinnangul on esitatud muudatusettepanekute hulgas mitmeid tähelepanu väärivaid ettepanekuid ning rahanduskomisjon soovib teha samuti oma muudatusettepanekud. Tema sõnul hääletab rahanduskomisjon muudatusettepanekute üle järgmisel nädalal.
Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (254 SE) kohaselt on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis.
Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro. Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKP-st võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.
Riigieelarve teine lugemine on planeeritud 18. novembrile.
