Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) alustas 1. augustist tööd Viljandis. Täna toimus sel puhul Viljandi riigimajas pidulik avamine. Rahvastikuminister Riina Solmani ja KÜSKi juhataja Anneli Roosalu sõnul on asutuse kolimine väljaspoole Tallinna riigi regionaalse arengu seisukohalt väga oluline.
Pidulikul avamisel peetud kõnes rõhutas Riina Solman kodanikuühiskonna tähtsust Eesti arengus. Eesti Uudised avaldavad rahvastikuministri kõne täies mahus.
Lugupeetud Viljandi volikogu esimees, Viljandi linnapea, lugupeetud KÜSKi –juhataja Annely Roosalu!
Head kodanikuühiskonna edendajad!
Kodanikuühiskonnal on Eestis pikk ja väärikas minevik!
Viljandisse on alati tore tulla, aga täna on rõõm mitmekordne. Täidame oma lubaduse – avame Viljandis KÜSKi kontori. Isamaa poliitikud on seisnud regionaalpoliitika eest aastaid, samuti selle eest, et riik näitaks eeskuju riigipalgaliste töökohtade toomisega ja loomisega maakondades.
KÜSK on vajalik lüli kolmanda sektori ja riigi vahel, et tagada turvalise ja avatud ühiskonna kujundamisel riiklike struktuuride, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste tõhusam koostöö. See muudab meie ühiskonda turvalisemaks, rikkamaks, õnnelikumaks ning kui ajaloos tagasi vaadata, oli just kodanikualgatus see, mis pani aluse meie kultuurile ja riigile.
Kodanikuühiskonna tekkel on märkimisväärne ja pikk minevik! Märkimisväärsed kodanikuühiskonna algatused olid 19. sajandi põllumeeste kogud, pasunakoorid, erinevad seltsiliikumised ja koolmeistrite võrgustik, eriliselt suurt uhkust tunneme me laulupidude liikumise üle. Just kodanikualgatuse korras laienes meediaruum ja järjest suuremaks kasvas ühtekuuluvustundel põhinev inimeste ulatuslikum osalemine poliitilises elus – kõik needsamad loetletud algatused viisid ühel hetkel Eesti riigi rajamiseni. Kodanikuühiskonnal Eestis on väärikas minevik! Ajalooline kogemus kinnitab kodanike omaalgatusliku aktiivsuse positiivset mõju, mis avaldub ühiskonna isereguleeruva toimimise sujuvuses. Kodanikeühiskonna ja demokraatia kindlustamise kaudu saavad ühiskonnaliikmed ja nende ühendused ning avalik võim töötada üheskoos Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiväärtuste: vabaduse, õigluse ja õiguse, sisemise ja välise rahu, ühiskondliku edu ja üldise kasu ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise nimel.
Tore on minevikusaavutustele tagasi vaadata, aga veelgi toredam on oma pea ja kätega tuleviku rajamises kaasa lüüa. Kodanikuühendustega on meil suured plaanid. Kodanikualgatus, osalusdemokraatia ja vabatahtlik tegevus peab olema loomulik osa meie kõigi elus. Oleme välja töötanud kodanikuühiskonna programmi aastateks 2021–2024, mis on jätkuks praegu kehtivale „Kodanikuühiskonna arengukavale 2015–2020“ ja varasematele arengukavadele.
Meil on visioon, mille järgi soovime ja usume, et aastaks 2030:
- osalevad eri vanuses Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses
- kogukonnad üle Eesti on võimekad ja hoolivad
- vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on oma eesmärkide saavutamisel võimekad ja jätkusuutlikud
- poliitika kujundamine on läbipaistev ja kaasav
- usuvabadus on kehtiva õiguskorra raames tagatud soovijatele.
Uued kodanikualgatused, tugevad kogukonnad ja vabaühendused saavad sündida ja toimida vaid siis, kui selleks on loodud tingimused. Oluline on tõsta laiemat teadlikkust vabaühenduste rollist ja nende väärtusest sidusa ühiskonna kujunemisel ning toetada järjepidevalt nende tegutsemisvõimet.
Külastasin möödunud reedel aasta tagasi kodanikualgatusena loodud Meeste Koda Tartus, kus tehakse puutööd ja otsitakse koos võimalusi meeste heaolu tõstmiseks ja selle väärtustamiseks. Seejärel külastasin Setumaad meie kagupiiril, kus väike, kuid aktiivne setu kogukond üritab säilitada omanäolist ja rikast kultuuri. Need on näited kodanikualgatustest, millega kokku puutusin vaid paar päeva tagasi. Tegelikult on neid tegevusi palju, mitte kümneid, vaid sadu ja tuhandeid. See on vägi, mis muudab meie ühiskonda, see annab ehk majanduslikult küll tagasihoidliku osa, kuid pakub tööd rohkem kui kümnele tuhandele inimesele, lisaks veel vabatahtlik tegevus. See teeb meie elu õnnelikuks ja rikkaks ja seda ennekõike hoolivuse ja märkamise kaudu. Riik on siin toeks. Üheks selliseks tugiinstrumendiks ongi KÜSK.
Perepoliitikat kavandades teeme me tööd selle nimel, et inimestel igal pool Eestis oleks võimalik luua meelepärane kodu ja toetada peresid. Uuringud näitavad, et väga paljud naised soovivad saada kolme last, paljud soovivad elada väljaspool suurlinnu, kuid paraku olmelistel või muudel põhjustel selleni ei jõua, ega ka saada vajalike teenuste kokkutõmbumise tõttu maapiirkonda elama jääda. Me peame selgeks saama, miks. Lahendused pole siin kindlasti lihtsad ega ka odavad, aga kes ei otsi, see ka ei leia. Osa lahendusest on kindlasti ka see, et riigieelarve vahendid, mis laekuvad hasartmängumaksust ja mis on mõeldud perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks, jõuaks nendeni, kes kohalikes kogukondades nende eesmärkide nimel tegelikult tööd teevad ja inimesi aitavad. Selline on õigusriik!
Märgin veel üht muret: riigisiseselt süveneb piirkondlik sotsiaalne kihistumine.
Kevadel avalikustatud Inimarengu aruandes märgitakse murega, et inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb. Rahvastikuministrina, kes vastutab ka kodanikuühiskonna arenguks soodsate tingimuste loomise eest, näen ma regionaalsete erisuste tasakaalustamiseks ja maaelu arenguks kolme tegevussuunda. Et rahvaarv ja elukvaliteet väljaspool Tallinna kasvaks on vaja rohkem tasuvaid töökohti, paremaid tingimusi lastega peredele ja tugevamat kodanikuühiskonda, kes suudab ise kohalikku elu korraldada, enda eest seista ja ligimesele vajadusel abikäe ulatada. Ühe pealinna jaoks tagasihoidliku, kuid Viljandi jaoks märkimisväärse sammuna oleme selle mure lahendamisel otsustanud KÜSKi siia tuua. Tallinnast välja kolimine viib KÜSKi maapiirkondadele lähemale ning võimaldab samas jätkata paindliku töökorraldusega. Tänapäevased võimalused – kaugtöö, nutikad töökohad, paindlikud töövormid – tagavad kõik selle, et KÜSKi kontor on võimeline tegutsema edukalt Eesti maakonnakeskuses, kui on olemas selleks sobivad ruumid ja tehnilised vahendid. Tänasest alates on Viljandi ühistegevuse pealinn!
Hoogu ja jaksu, Viljandi ja Mulgimaa! Ettevõtlikkust, hoolimist ja jätkuvalt kogukondlikku koostööd meile kõigile! Elagu KÜSK! Edu KÜSKi uuenenud meeskonnale ja pikka iga!
