Isamaa esimehe Urmas Reinsalu kõne erakonna volikogul 4. novembril 2023 Viljandis.
Eesti poliitika sügis ANNO 2023.
Eesti poliitika kvaliteet laiemalt ei vasta Eesti ühiskonna ootustele. Tahtlikult on püütud seda üles ehitada EKRE ja Reformierakonna vastandumisele, mis on intellektuaalselt veelgi vähenõudlikum, kui varasemal kümnendil Keskerakond-Reformierakond. EKRE-Reformi vastandumine on üles ehitatud kultuurisõja sarnasele konfliktile, mis sisemise tsentrifugaaljõuna lõhub ühiskonna sidusust ja seega vähendab Eesti sisemist efektiivsust keskenduda baasküsimuste lahendamisele.
Eesti poliitika sisulise kvaliteedi huvides on kolmanda peavooluvaliku olemasolu ning see ootus valitseb ka inimestes.
Nüüd on hakanud see muutus realiseeruma. Valitsuse ülevalt-alla vertikaalis poliitika on seda arengut oluliselt kiirendanud.
Paljud Eesti inimesed, kes heauskselt andsid oma hääle tänastele valitsusparteidele, on pettunud ja nõutud nii valitsuse poliitika sisus kui stiilis. Ellu viiakse asju mida enne valimisi eitati. Ja seda tehakse rapsival, ülevalt-alla käskude ja keeldude käekirjas.
Sotsioloogilised uuringud näitavad, et kolmandaks peavoolu valikuks on kujunenud Isamaa. Poliitikaeksperdid on andnud sellele oma seletusi, tuues ridamisi esile üksikuid põhjendusi.
Arvan, et kõiki neid seletusi tuleb vaadata kogumis suurema vaatena. Ühiskond ootab tänasele Reformierakonna valitsusele alternatiivi. Ning mitte lihtsalt alternatiivi, vaid poliitilist käsitlust, millel on kogemust, vastutustunnet ning sisemist tasakaalukust pakkuda positiivseid lahendusi.
Ühiskonna ootus asetab meie erakonnale suure vastutuse.
Peame olema suutelised andma oma küsitluse ühiskonna põhiprobleemidest, eristama olulist ebaolulisest ning omama strateegilistes sisuküsimustes parimat käsitlust.
Peavoolu erakonnaks olemine tähendab võimet kõnetada Eesti nooremat põlvkonda. Tänased Eesti noored on tegelikult idealistlikumad kui varasem põlvkond üleminekuperioodist. Samas on nad hapramas seisus. Nende jaoks on praegune kriiside stressikeskkond esmakordne võrreldes meie kogemusega vene aja lagunemisest.
On tähtis neid kuulata ja pakkuda kindlustunnet. Noorte energia ja optimism on Eesti riigi kõige tähtsam vara tulevikku vaadates.
Isamaa poliitika vundamendiks olid ja jäävad rahvuslikud konservatiivsed väärtused. Minu kreedo on, et me ei ohverda oma baasväärtusi taktikalistel eesmärkidel.
Pere, kodu, isikuvabadus, usk, oma pärandi tajumine, patriotism. Vastutustunne tuleviku ees.
10. juunil esimehe kandidaadina sedastasin ma oma visiooni. Tsiteerin:
„ISAMAA on positiivne alternatiiv tänasele valitsusele.
Isamaa on valik mõistlikule Eesti inimesele, kes tahab, et eestlased jääksid meie maal enamusse ning kes peavad tingimusteta tähtsaks Eesti kaitsmist, keele kestmist, meie elulaadi ja vabaduste kaitset.
Isamaa on valik ettevõtlikele inimestele, kes toetavad vaba majandust, piiratud bürokraatiat ja madalaid makse.
Isamaa on valik Eesti peredele, kes soovivad oma lapsed turvaliselt üles kasvatada.
Isamaa on valik noortele, sest me usume et ühiskonna arengus peab järgmise põlvkonna elu olema parem. Meie sõnum nooretele on lihtne: me ei luba kultuurisõdasid, vaid jõukuse kasvu, võimalust olla vaba ja oma tuleviku peremees.
Isamaa on valik eakatele, sest me usume ühiskonna põlvkondlikku sidususse ja järjepidevusse.
Isamaa on valik kõigile Eesti haritlastele ja kultuuriinimestele. Akadeemiline vabadus, vaimsus ja teadmised taasloovad meid nii inimese kui ühiskonnana.
Me oleme vaik koduomanikele, kes ei soovi karistavaid lisakoormisi kodu omanikuks olemise eest.
Isamaa on laiemas vaates valik neile, kes ammutavad jõudu meie vaimsest pärandist, austavad inimväärikust, väärtuspõhist ühiselu korraldust ning usuvad, et inimese elul on sügavam siht ja mõte, kui olla vaid tarbija või tööjõud. Neile, kes usuvad et objektiivsed väärtused on olemas ja inimene kannab oma tegude eest vastutust.
Isamaa sihiks ei ole meeldida kõigile.
Isamaa ei ole valik neile, kes soovivad Eestit kujundada imporditud kultuurisõdade polügooniks, mis tegelikkuses on uusvasakpoolsuse pealetung.
Ei ole valik neile, kes näevad Eesti tulevikku ühiskonna ülevalt alla kujundamises läbi sõnavabaduse piiramise, kvootide ja piirangute.
Ei ole me ka valik neile, kes käsitlevad meie rahvast kui vaid tööjõu ühikut ning rahva vähenemise probleemi lahendust näevad tööjõu ulatuslikus migratsioonis.
Ei ole me ammugi valik neile, kes arvavad, et peame Euroopa Liidu poliitikate väljatöötamisel olema vaid käskude täitjad ning isegi oma rahvuslikest huvidest lähtuvad seisukohad väljaütlemine on mõtteroim.
Me ei ole kodusadam silmakirjalikule poliitkorrektsusele aga teisalt ärge oodake meilt kellegi suunal isiklikke solvanguid või alandamist.
Meie positiivne alternatiiv tähendab tegelemist tegelike Eesti probleemidega.“
Tsitaadi lõpp.
Tuleme tänasesse päeva.
Eesti riigi tänane peaülesanne on välise julgeoleku riskide maandamise kõrval tegeleda majandusega.
Konjunktuuriinstituudi septembrikuise hinnangu põhijärelduste järgi:
- majanduse seis on halvenev, oleme langenud majanduslikku stagnatsiooni
- toiduainete hinnad on tõusnud 12 % võrreldes aastatagusega
- perede majanduslik olukord on halvenev
- murettekitav on tööturul kujunev olukord
- kindlustunne on ärisektorites enim langenud tööstuses ja ehituses.
Eesti majandus on languses seitsmendat kvartalit. Eile tulid uudised jätkuvast tööstuse mahu vähenemisest. Inimeste üldine võime jooksvast sissetulekust säästa oli juba eelmisel aastal seoses hinnatõusudega muutunud võrreldes varasemate aastatega pea olematuks. Sellel aastal on täiendava kuluna juurde tulnud kõrgem euribori määr.
Septembris pöördusin valitsuse poole ning rõhutasin, et valitsus ei saa ignoreerida negatiivseid trende majanduses. Sedastasin, et ühiskond on ammu mõistnud et valitsemisprogramm ei sisalda visiooni, millega majanduslangus pöörata kasvuks. Senine ettevõtlust eirav valitsemisviis tuleb saata kohe prügikasti ja seda ausalt tunnistada.
Kõik kevadel langetatud maksutõusud tuleks uuesti kriitiliselt üle vaadata ning uued kavandatud maksutõusude ideed külmutada.
Majanduslanguse ajal makse ei tõsteta.
Valitsuse programmis olevad algatused (nulleelarve, personaalne riik jms) millel oleks eeldusi majanduskasvu ergutada, tuleb kiiremas korras otsusteks vormistada. Otsustustempot tuleb mõõta kuudega, mitte aastatega.
Bürokraatia vähendamise ja riigiaparaadi vähendamise kavad peavad olema reaalsed ja sisulist tulemust andvad.
Energeetikas tuleb astuda reaalsed sammud elektritureformiks ning teha juhitavate võimsuste investeeringud, et tagada konkurentsivõimeline ning pikaajaliselt prognoositav elektrihind.
Minimaalne otsustuskvaliteet peab olema, et valitsus loobub majandust kahjustavate initsiatiivide läbisurumisest ettevõtlusorganisatsioone kaasamata.
Kuna valitsus ei pidanud dialoogi ettevõtlusega võimalikuks, kutsus Isamaa 2. oktoobril Riigikokku arutelule Eesti majanduse olukorra üle ettevõtluse erialaliitude esindajad.
Sellest arutelust tõukuvalt korraldasime Riigikogus oluliselt tähtsa küsimusena Eesti majanduse olukorra arutelu.
Eesti vajab majanduse arenguks uut narratiivi.
30 aastat on olnud taasiseseisvunud Eesti majandusarengu põhinarratiiv õigusriik, vaba ettevõtlus, usk avatud turgudesse, efektiivne riigiaparaat, konkurentsivõimelised sisendid, geograafiline asukoht ning kiire oskus rakendada innovaatilisi tehnoloogiaid. Paljud neist teguritest enam ei toimi. Vajame ühist jõupingutust et sõnastada uus elujõuline majandusnarratiiv: mis on Eesti majandusarengu võti ning miks on Eesti hea koht investeerimiseks.
Kutsusin Riigikogus peetud kõnes oktoobris sellest loogikast tulenevalt välja töötama ja sõlmima koos ettevõtlusorganisatsioonidega erakondade ülese majanduskasvu leppe.
Ebakindlal ajal oleks kõigi poliitiliste jõudude koostöö baasväärtuste kokkuleppimisel täiendav kindlustunde tagatis, millest lähtuvalt riigi majandusarengut soodustatakse.
Milliseid printsiipe peaks majanduskasvu lepe sisaldama?
Esiteks, riigi konkurentsivõime tuleb muuta esimeseks prioriteediks. Kõik riigi otsused, siseriiklikud või ELi tasandil peavad kaitsma ja parandama konkurentsivõimet. On vajalik läbi viia kiire majandussektorite konkurentsivõime analüüs ning selle põhjal kujundada strateegiad konkurentsivõime tõstmiseks
Teiseks, koostöö riigivõimu ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel peab olema sisuline, kõikehõlmav ja tegelik. Ettevõtluskeskkond peab olema stabiilne ja etteennustatav. Selleks tuleb järgida kõike õigusakte ja häid tavasid, mis 30 aasta jooksul on hästi töötanud.
Kolmandaks, riigi toimimine vajab sisulist reformi ja debürokratiseerimist. Kõik viimase kümne aasta katsed vähendada bürokraatiat ning tõmmata kokku riigiaparaati on liiva jooksnud. Tegelikult on bürokraatia ja administratiivne koormus kogu aeg kasvanud. Osaliselt on selle põhjus pidevalt lisanduvad nõuded ELi tasandil. Eesti pole suutnud piisavalt kaitsta väikeriigile kohaseid reegleid. Majanduse edu tagab initsiatiiv ja vabadus. Vabadus käib alati koos vastutusega. Avalik sektor peab toetama majandust, mitte takistama.
Neljandaks, riigi rahanduse juhtimine vajab muutmist ning eurotsooni põhimõtteid arvestades uut vaadet. Riigi rahandus peab olema korras, kuid Eesti riik peab suutma targalt tegutseda, arvestades eurotsooni liikme võimalusi ning riigi arengu vajadusi. Maksudega ei tohi mängida ning maksurahu tuleb taastada. Majanduskriisi ajal peab riik suutma teha kontratsüklilisi investeeringuid. Kui riik on võtnud üle jõu käivaid kohustusi, siis tuleb neid otsuseid korrigeerida. Riigireform peab sisaldama reaalseid kulude kärpeid.
Viiendaks, rohepööret ei tohi teha meie konkurentsivõimet lammutades. Eesti on juba heaks kiitnud terve rida rohepöörde ELi tasandi õigusakte ning võtnud kohustusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Süveneb arusaam et need on ebarealistlikud, plaanimajanduslikud, ettevõtlusvabadust pärssivad ning kogu kulukoorem langeb inimestele ja ettevõtlusele. Vajame selles osas selgust, ning vajadusel teemade ausalt ELi tasandil uuesti tõstatamist. Ettevõtjad vajavad prognoositavust ning kogu ühiskond peab enne paradigmaatilise mõjuga otsuseid omama tegelikku arusaama, mis juhtub, millised on alternatiivid ja kes selle kinni maksab.
Kuuendaks, Eesti energeetika vajab tegelikku pikaajalist plaani, mis tagab konkurentsivõimelise ja varustuskindla elektri. Eesti elektrijulgeolek on olnud hästi tagatud, Eesti on olnud elektrit eksportiv riik ning hind on pikaajaliselt prognoositav. Üksnes investeeringud taastuvatesse ja ebastabiilsetesse elektriallikatesse ei taga ei varustuskindlust ega konkurentsivõimelist hinda.
Seitsmendaks, Eesti majandussektorid vajavad hoolikalt ja targalt disainitud partnerlust riigiga. Eesti majandusstruktuur on mitmekesine. Üks sektor täiendab teist, kuid sektorite väljakutsed ja ka potentsiaal on vägagi erinevad. Peame süsteemselt soodustama meie tööstuse kasvuvõimet ning andma meie majandussektoritele prognoositavuse ettevõtluspoliitika, hariduse, teaduse ja innovatsiooni vallas.
Kaheksandaks, ELi rahad peavad olema kiiremini rakendatavad, tegelikult majandusarengut toetavad ning riigi investeerimispoliitika taristusse prognoositav.
Konkurentsivõime lepe peaks olema tugipunkt, mis näitab ühiskonnale, et erakonnad on kriitiliselt olulistes küsimustes suutelised tegema koostööd. Teiseks, ettevõtjaile minimaalse kindlustunde pakkuja.
Sel nädalal esitles Isamaa oma alternatiivset riigieelarvet.
Peaminister Kallas kuulutas, et kuigi ta pole meie ettepanekuid näinud, ei ole meie ettepanekud sobivad.
Milles meie eelarveettepanekud seisnevad?
Keskvalitsuse bürokraatia vähendamise ambitsioon on ebapiisav, hõlmates vaid 30 miljonit eurot 2024. aastal. Samas on kavandatud riigieelarve strateegias kulude kokkuhoidu nn. nulleelarve projektiga aastatel 2025-2027 kokku 625 miljoni eurot. Oleme veendunud, et nii nagu erasektor peab majanduslanguse tingimustes korrigeerima kulusid, peab seda suutma teha reaalajas ka keskvalitsus. Seetõttu esitasime 2023. aasta lisaeelarvele ettepaneku vähendada valitsemiskulusid 70 miljonit eurot ning vähendada 2023. aastasse ülekantava raha mahtu 160 miljoni euro võrra, mitte arvestades kulusid investeeringutele ja riigikaitsele. Võrdlusena on aastaks 2023 ülekantava raha maht nii 2022. kui 2021. aastast kokku 958 miljonit eurot.
2024. aasta eelarvest paneme ette vähendada keskvalitsuse bürokraatiakulusid 200 miljoni euro võrra, võttes raha eelkõige ministeeriumite majandus- ja tööjõukuludest ning allasutuste vastavatest kuludest. Peame oluliseks, et bürokraatia vähendamine ei pudutaks kaitsekulusid ning politseinike, päästjate ja õpetajate palkasid.
Isamaa ettepaneku järgi peab ministeeriumite lõikes need kulud vähendama valitsus. Näidetena toome esile, et 2023. aastal tegid suure hüppe riigikantselei majandamiskulud, põhjusena seoses üheaastase projektina. 2024. aastal peaks neid kulusid vähendama tõusueelsele tasemele.
Kliimaministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulud kasvavad vastavalt 29 % ja 43 % , ministeeriumi enda tööjõu kulud 11 %. Ka real teistel ministeeriumitel on planeeritud ulatuslikud tööjõu- ja majanduskulude kasvud. Vastavalt rahandusministeeriumil majanduskulude kasv 14 % ning rahandusministeeriumi valitsemisalal majanduskulude kasv 8 %, kultuuriministeeriumi tööjõukulude kasv 11 %, regionaalministeeriumi valitsemisalal tööjõu- ja majandamiskulude kasv vastavalt 20 % ja 16 %, siseministeerium plaanib tõsta tööjõukulusid 36 %, sotsiaalministeerium 7 %, haridusministeeriumi 15 %.
Riigieelarve tegevuspõhisena on muutunud läbipaistmatuks. Sellises olukorras peab ka seadusandja andma üldse juhtimissuunise valitsusele: vähendada keskvalitsuse bürokraatia kulusid.
Lisaks tööjõu- ja majandamiskuludele paneme ette ka nn keskkonnamaja kui asutuste büroohoone investeeringu edasilükkamise ning valitsuse reservfondi ulatusliku vähendamise 90 miljoni euro võrra.
Paneme ette teha järgnevad kulupoliitilised muudatused:
- Suurendada õpetajate palgafondi planeeritud 1,7 % palgatõusule lisaks 6,3 %, et saavutada töörahu koolides.
- Suurendada idapiiri väljaehitamise kulusid, silmas pidades, et vajame venitusteta täiemahulise piiritaristu väljaehitamist. PPA sellekohast lisataotlust ei ole valitsus eelarve eelnõus arvestanud.
- Investeerida elanikkonna kaitsesse varjestamiskohtade rajamiseks. Sellekohane siseministeeriumi taotlus jäi vabariigi valitsuse eelnõus täielikult arvestamata.
- Investeerida täiendavalt teede korrashoidu, et parandada teede amortisatsioonivõlga ning toetada majanduse nõudlust.
- Pöörata täies mahus tagasi 2023. aasta kevadel peretoetuste vähendamine ning seoses elukalliduse hüppelise kasvuga tõsta esimese ja teise lapse toetusi 20 euro võrra.
Kokkuvõttes on tehtud kulude vähendamise ja tulude suurendamise ettepanekud positiivse mõjuga ning võimaldavad valitsusel parandada eelarvepositsiooni.
Eelarve on riigi juhtimisplatvorm ning peame oluliseks, et Riigikogu annaks Vabariigi Valitsusele rea juhtimisülesandeid, määrates täitmise tähtaja.
Muuhulgas vaadata kriitiliselt üle maksutõusud, tõsta suutlikkust eurorahade kasutamisel, vähendada bürokraatlikke regulatsioone.
Mida tegid teised opositsioonierakonnad eelarve suhtes?
Keskerakond esitas ettepaneku erinevaid kulusid tõsta minu andmetel üle 700 miljoni euro, nähes ette samas neile kuludele ühe ja sama kattuva katteallika. See on järelikult juba tehniliselt rakendamatu ettepanek.
EKRE pani ette tuhanded muudatusettepanekud. See aga hoopis kergendab valitsuse elu, andes koalitsioonile ettekäände ilma sisulise aruteluta suruda eelarve ühel lugemisel valitsuse usaldusega seotult läbi.
Nii jäävad ära ka koalitsiooni jaoks ebamugavate üksikettepanekute hääletused.
EKRE kõneleb erakorralistest valimistest. Poliitilist reaalsust vaadates on küps tõdeda, et see ei ole realistlik. Meie neid valimisi ei karda, kuid erakorraliste valimiste esilekutsumiseks on põhiseaduse loogika järgi vaja parlamendi enamuse ehk koalitsiooni toetust. Arusaadavatel põhjustel kardavad nad valija kohtu ette sattumist kui vanakurat välku.
Seega on EKRE plaan virvatuli.
Kuidas siis anda Reformierakonna valitsusele selge hinnang, et nende poliitika ei vasta Eesti ühiskonna ootustele?
Järgmistele valimistele, mis Eestis aset leiavad, tuleb anda uus mõõde.
Euroopa Parlamendi valimised on võimalus Eesti rahva hääletuseks selle üle, kas nad ütlevad JAH Kaja Kallase valitsuse poliitikale ning valivad koalitsiooni või ütlevad JAH Isamaa sõnastatud alternatiivile.
Võidakse öelda, et Euroopa Parlamendi valimised peaks olema Euroopa küsimuste valiku hääletus.
Mina ütlen, et kui sa ei saa hakkama erakonnana oma riigi juhtimisega, siis ei tule sa ka Euroopaga toime.
Koalitsioon püüab sellest valikust kõrvale hiilida ja viia teemad mujale, tõlgendades pärast saadud hääli just nimelt kui toetust nende siseriiklikule poliitikale.
Euroopa Parlamendi valimisteks valmistume me tõsiselt ka Euroopa küsimuste vaates. Isamaa on Euroopa mõjukaima poliitilise pere liige, meie hea lähtekoht on kindral Terrase veenev töö.
Kohtusin läinud nädalal Saksa opositsioonijuht Friedrich Merziga. Euroopa tuumküsimus on majandusarengule uue hoo andmine, mitte regulatsioonidega konkurentsivõime hävitamine.
Euroopa peab investeerima kaitsevõimesse.
Hamasi rünnak Iisraeli vastu tekitas uue ülemaailmse mõjuga kriisi. Eesti toetab Iisraeli õigust enesekaitsele.
Vene-Ukraina sõda jätkub. Putin on võtnud suuna kurnamistaktikale. Meie sõnum liitlastele on, et Ukraina vajav viivitusteta uusi konventsionaalseid relvasüsteeme ilma poliitiliste piiranguteta.
Selleks vajame veenvat ja mõradeta poliitilist juhtimist rahvusvaheliselt.
Peaminister Kallas on jätkuvalt ametis. Isamaa kordab üle oma seisukoha. Peaministril ei ole moraalselt kapitali ametis jätkata ja riigi sisemise juhtimise ning välispoliitilise võimekuse huvides on ametist lahkumine.
On spekuleeritud, et Isamaa ootab hoopis võimalust minna ise Kallasse valitsusse. Ma ei kujuta ette Isamaad Eesti 200 või SDE asendusparteina Reformierakonna valitsuses, viimas ellu seda poliitikat, mis ei vasta Eesti vajadustele. Seda ei oota meilt ka inimesed, kelle jaoks Isamaa kehastab positiivset alternatiivi.
Läinud nädalal saatsin peaministrile kirja seoses lubamatu venitamisega põlevkiviõli tehase ehitusel. Pärast kuid ühe koha peal keerlemist langetas valitsus lõpuks otsuse, kuid murettekitavalt asudes seisukohale, et vastavaid tööstusinvesteeringute keskkonnamõju hinnanguid hakatakse vastupidiselt kehtivale õigusele väljastama tähtajaliselt ja selleks muudetakse kiirkorras seadust. See lahendab küll akuutse investeeringu küsimuse, kuid muudab ebakindlaks uute tööstusinvesteeringute rajamise Eestisse.
Valitsuse poolt iseenesest oli positiivne tagada järgmisel aastal Tõnis Lukase kavandatud mahus eestikeelsele haridusele üleminek.
Nüüd on küsimus omavalitsuste, ennekõike Tallinna ja Ida-Viru koolipidajate poliitilises tahtes mitte otsida ettekäändeid mittetegemiseks, vaid täies mahus muutust toestada.
Murega vaatasin, et Mihhail Kõvarti juhitava Tallinna 30-miljonilises lisaeelarves on eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamiseks vaid 140 000 eurot. Kõigest kümme lasteaiaõpetajat ja kuus kooliõpetajat saavad võimaluse kaks kuud eesti õppekeelega haridusasutustes kogemusi omandada. Sel ajal prognoosib linn ise, et alla C1-taseme on Tallinnas 701 õpetajat.
Eestikeelsele õppele üleminek Tallinnas on esmalt küsimus poliitilisest tahtest.
See on põhimõtteline probleem.
Isamaa laiendab oma kandepinda. Meiega on liitunud rida tegijaid ning see tähendab, et oleme tugevamad. Septembri algusest on meie read täienenud ligi 80 uue liikme võrra.
Kutsun Isamaaga kõiki inimesi, kes soovivad olla osa meie liikumisest, ühinema.
Eesti sügis ANNO 2023.
See on keeruline aeg.
Meie ülesanne on pakkuda positiivset alternatiivi.
Pakkuda lootust.
