Idapiiri kristallselgelt läbipaistvat eelarvet ja põhjalikku avalikku arutelu on endiselt vaja. Julgeolek on jagamatu, kuid just julgeoleku ehitamisel on vaja aatelisust, mitte meediašõud avalikkusele, kirjutab rahvastikuminister Riina Solman
Möödaminnes juhtusin täna KUKU raadiost kuulama Jürgen Ligi kommentaare valitsuse tegemiste aadressil. Midagi ei ole öelda, läks lati alt läbi!
Kui varem oli Ligi kommentaarides kandev idee või mõni väiksem mõte, siis täna, otse-eetris, tuli lihtsalt sõimu ja labast, ilma muu mõtteta mahategemist, stiilis kõik valitsuse tegevused on lollus, rumalus ja pealakauba totter. Riigieelarve arutelud kuulusid absoluutse totruse valdkonda, kuigi minu parimat teadmist mööda puudub opositsioonil hetkel isegi informatiivne alus sellisteks hinnanguteks. Koosa said kätte kõik valitsuse tegemised.
Põhisõnumi kõrval „kõik on lollid!“, torkas teravalt kõrva idapiiri küsimus, millest Jürgen Ligi oma erakonna ministrid täiesti lahti haakis. Tõesti, tänase valitsuse liikmed on andnud hinnangu, et ehitus ei pea olema nii kallis, silmas pidades pingelist eelarvet. Olin toona, kui idapiiri ehitamise kallinemise küsimused kerkisid, riigikogu fraktsioonis tööl ja mäletan seepärast üsna detailselt kronoloogiat väljahõikamistest, esmaseid rahalisi hinnanguid ja kallinemise vaidlusi.
Tänased teised kriitikud, kes Ligi kõrval vähemalt avalikus kommunikatsioonis mingi idee on oma kriitikale külge pookinud, ehk toonane siseminister Pevkur ja peaminister Rõivas, olid otseselt seotud esimeste arvutuste kibekiire väljahõikamise ja lubadustega piir välja ehitada riigi 100ndaks sünnipäevaks 80 miljoni eest. Spetsialistid ütlesid tookord kohe, et see ei ole reaalne, aga see jäi tähelepanuta. Politsei- ja Piirivalveametilt nõuti kibekähku eelarve koostamist, milleks oli toona aega 1,5 kuud. Siililegi selge, et nii lühikeses ajaraamis ei olnud võimalik keerulise pinnasega maa-ala adekvaatselt hinnata ja nii see esialgne hinnang ca 80 miljonile eurole kujunes.
Paistis nii, et Reformierakond nägi eesotsas tollase siseministri Hanno Pevkuri ja peaminister Taavi Rõivasega võimalust rakendada riigipiiri väljaehitamine 2015 aasta riigikogu valimiste vankri ette, nii Rõivas kui Pevkur käisid ühes kaitsevärvi riietega „objektil“ poseerimas, need pildid on netist leitavad. Täna nad teavad täpselt, et kõik teised teevad kahjulikke otsuseid. Ma ei tea küll ühtegi valitsuse liiget, kes sooviks Eestile halba või teeks midagi meelega. Nii palju kui mina poliitikuid tunnen, siis soovivad kõik panustada Eesti hüvanguks. Milleks siis mõttetusi kriitika pähe loopida kasvõi opositsioonist, jääbki arusaamatuks.
Kõik terve mõistusega inimesed toetavad idapiiri väljaehitamist, see on riiklikult tähtis objekt, ei ole küsimustki. Kui ehitame, siis korraliku. Vajame kaasaegsete tehniliste lahendustega piiri, kuna see on ühtlasi Euroopa Liidu välispiir. Enne järgmisi otsuseid tuleb kindlasti analüüsida, kas kõike, mis täna sisse arvestatud, on ikka tarvis, kas see kõik on põhjendatud. Idapiiri kallinemisele, algsest juba ligi neljakordseks juhtis 2018 suvel tähelepanu ka riigikontrolör Janar Holm.
Piiri ehitamise küsimusele pöörab valitsus käesoleval eelarveperioodil kindlasti ja ka õigustatult rohkelt tähelepanu. Idapiiri kristallselgelt läbipaistvat eelarvet ja põhjalikku avalikku arutelu on endiselt vaja. Julgeolek on jagamatu, kuid just julgeoleku ehitamisel on vaja aatelisust, mitte meediašõud avalikkusele.
