Valitsuse otsus anda inimestele vabadus pensioniraha üle ise otsustada tähendab vastutust

Säästmine pole praegusel ajal kergete killast tegevus. Foto: Aare Lepaste

Ettevõtja ja endine pangandustegelane Indrek Neivelt tõdes 21. oktoobril „Vikerhommikus“, et riigikohtult rohelise tule saanud pensionireformi märksõnaks on nii pluss- kui miinuspoolel vastutus ning võimaluste realiseerimisel võib probleemiks saada inimeste ükskõiksus.

Kogumispensioni reformi kommenteerinud Neivelti hinnangul on 20 aastat tagasi loodud pensionisüsteem väga suur ebaõnnestumine. “See on minu arvates kõige hullem majandusreform, mida meie oleme siin maal teinud viimase 30 aasta jooksul. Sellest on enamus inimesi kaotanud. Sellest on kaotanud olemasolevad pensionärid, kes on 20 aastat pensioni vähem saanud, Eesti majandusest on neli miljardit eurot välja viidud, ja ega ka need, kes sinna on korjanud, pole õnnelikud. Välja arvatud mingi viis või kümme protsenti elanikkonnast pluss fondihaldurid. Ülejäänud tegelikult kõik on kaotajad,” rääkis Neivelt.

See, et pensionireform ei ole põhiseadusega vastuolus, on pigem hea uudis, sest nüüd on saabunud selgus ning enam pole mõtet rääkida, kas see reform on hea või halb, märkis Äripeäva peadirektor Igor Rõtov 20. oktoobril “Ringvaates”. “Helir-Valdor Seedrile võiks õnne soovida, sest enne Riigikogu valimisi oli ta üksi, kui selle idee välja käis. Lühikese perioodiga me näeme, et see seadus võeti vastu,“ märkis Rõtov muu hulgas.

Igal juhul annab pensionireform Rõtovi hinnangul inimestele põhjuse oma pensioni vastu huvi tunda ning paljud on juba saanud elementaarsed algteadmised finantskirjaoskusest. “Praegu, kus antakse n-ö vabad käed, siis minu meelest see annab väga suure impulsi tegelikult kõigil inimestel natukene järgi mõelda ja ma arvan, et see on lõppkokkuvõttes positiivne,” ütles Rõtov ja märkis, et inimesed peavad võtma kasutusele talupojamõistuse ning olukorda süvenema. Üldiselt on aga inimestele nende pensioni üle otsustusvabaduse andmine Rõtovi hinnangul hea.

Säästmine on raske tegevus

Käivituva reformiga kaasnev kõige suurem võimalus on Neivelti hinnangul see, et inimesele tuleb rõhutada kogu aeg, et ta on vaba, aga vabadus tähendab ka vastutust. “Vastutus antud juhul on see, et inimene peab ka tegelikult ise vastutama oma pensioni eest, mitte nii, et käin tööl natuke, ühtegi last ei ole ja teised peavad mulle maksma pensioni pärast hästi palju,” tõi ta näite, lisades, et võimalusi on teisigi: näiteks see, et need inimesed, kes jäävad lähiaastatel pensionile, saavad seda raha pikemalt välja võtta ega pea minema kindlustusseltsi.

Kuna inimesed on väga erinevad, siis „Vikerhommikus“ esinenud Neiveltil polnud jagada universaalseid nõuandeid, mida inimesed peaks edasi tegema. “See ongi see, et inimene peab ise vastutama. Kui ta on pensionieale lähemal juba, peab ta midagi säästma, aga 20-aastane inimene, kui ta jääb pensionile 50 aasta pärast, siis mina küll ei soovita täna hakata pensioni jaoks raha korjama. Elagu oma elu parem ja armastagu jne. Selle peale, mis 70-aastasena saab, on aega mõelda küll.”

Endine pangajuht möönis, et säästmine ongi, eriti praegusel ajal, väga raske tegevus. “Ajad on segased ja ega väga lihtne praegu investeerida pole kusagile.” Ise aga plaanib Neivelt teise sambasse rahakorjamise ära lõpetada. “Ma veel praegu raha välja ei võta sealt, las ta olla seal, aga edasi küll ei korja.”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.