Välisminister Urmas Reinsalu: Eesti välispoliitika prioriteet on julgeolek

Välisminister Urmas Reinsalu: Me viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse." FOTO: Erik Peinar, Riigikogu

Välisminister Urmas Reinsalu ütles Riigikogus 11. veebruaril toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse välispoliitika arutelul peetud aastakõnes, et  Eesti valitsus lähtub välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid. „Me viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö, nähes Euroopa Liitu ka tulevikus riikide liidu, mitte liitriigina,“ toonitas Reinsalu.

Välisminister märkis, et Tartu rahu, mille 100. aastapäeva me 2. veebruaril tähistasime, oli meie diplomaatia suur võit, mis lõpetas Vabadussõja ja kinnistas Eesti suveräänsete riikide perre. „Täna oleme riigi ja rahvana tugevamad kui kunagi varem, tegutsedes Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahulepingu põhimõtetest lähtuvalt. Meie tänast välispoliitilist edu väljendab Eesti kuulumine ÜRO Julgeolekunõukogusse – globaalse diplomaatia keskmesse. Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on selge märk meie diplomaatia küpsusest ja usaldusväärsusest. Sellesse otsustajate ringi kuulumine tugevdab Eesti julgeolekut. Julgeolekunõukogus seisame selle eest, et rahvusvahelistes suhetes kehtiksid ühised reeglid ja kokkulepped üleilmse rahu ja julgeoleku tagamisel. Peame oluliseks vastuseisu agressioonile, inimõiguste kaitset kriisides ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Julgeolekunõukogus tutvustame Eestit kui rahvusvahelise õiguse ja inimõigusnormide eest seisjat ning mitmepoolset diplomaatiat toetavat riiki.“

Reinsalu hinnangul on see Eestile vastutus ja võimalus. Vastutus tugevdada julgeolekut kogu maailmas ja võimalus seista selle eest, et rahvusvahelisest õigusest ja reeglitepõhisest korrast peetakse kinni.

Meie riikluse 100 aastat on näidanud, kui oluline on rahvusvaheline õigus eelkõige väikeriikide jaoks. Meie edulugu iseseisvuse taastamise järel kinnitab, kuidas rahvusvaheline koostöö ja liitlassuhted on vabaduse ja arengu tagatis.

Kõnes rõhutas Urmas Reinsalu, et Eesti välispoliitika prioriteediks on ja jääb julgeolek – globaalne julgeolek, regionaalne julgeolek ja eelkõige Eesti Vabariigi rahvuslik julgeolek. Iseseisva kaitsevõime kõrval jäävad head liitlassuhted ja kollektiivkaitse Eesti julgeoleku alustalaks. „Loomulikult on selle jaoks vajalik ühtne ja kindlameelne NATO. Atlandi-ülene ühtsus ning Ameerika Ühendriikide sõjaline kohaolek Euroopas on edukalt aidanud tagada rahu ja stabiilsust meie maailmajaos viimased 70 aastat.“

Ministri sõnul on ja jääb Eestile prioriteediks NATO heidutuse ja kaitsehoiaku jätkuv tugevdamine. „Viimaste aastate kollektiivsed otsused on seda hoiakut tugevdanud ning selle heaks näiteks on NATO vägede suurendatud kohalolek Eestis ja piirkonna teistes riikides. Hindame kõrgelt liitlaste sõjalist kohalolu Läänemere piirkonnas. Samuti on oluline NATO õhuturbe missiooni jätkumine Ämarist. On oluline, et viiakse ellu ka ülejäänud otsused NATO heidutus- ja kaitsehoiaku lünkade täitmiseks, eelkõige merel ja õhus.“

NATO uks peab jääma ka teistele riikidele avatuks

Reinsalu  tuletas aastakõnes meelde, et NATO on rajatud demokraatia, vabaduse ja õigusriigi väärtustele. „Leiame, et NATO uks peab jääma avatuks kõigile riikidele, kes soovivad järgida Washingtoni lepingu põhimõtteid. On väga positiivne, et Põhja-Makedoonia liitumine NATO-ga on lõpule jõudmas.“

Julgeoleku suurendamine on ka NATO ja Euroopa Liidu vahelise koostöö keskne küsimus. Oluline on suunata Euroopa julgeolekut puudutav debatt sinna, kus see looks lisandväärtust olemasolevale julgeolekule, ega seaks kahtluse alla kehtivat julgeolekuarhitektuuri. Kollektiivkaitse alus on NATO artikkel 5, mistõttu Euroopa Liidu lepingu artikkel 42.7 sisustamise arutelusid tuleb pidada tasakaalukalt ja kiirustamata. Kolmandate riikide osalemine alalises struktureeritud koostöös (PESCO) on ministri hinnangul õigustatud, sest EL-i strateegiliste partnerite kaasamine kaitsekoostöösse teenib julgeoleku tugevdamise huve.

Reinsalu peab jätkuvalt tähtsaks kahepoolse koostöö süvendamist ja mitmekesistamist Ameerika Ühendriikidega – meie kõige olulisema partneriga julgeolekupoliitikas. „Oleme veendunud, et tugev ja toimiv Atlandi-ülene koostöö ja lähedane liitlassuhe Euroopa ja Põhja-Ameerika demokraatlike riikide vahel on hädavajalik nii meie kui kogu läänemaailma julgeoleku ja heaolu kindlustamiseks, aga ka laiema rahvusvahelise stabiilsuse tagamiseks. „Sellest visioonist lähtuvalt kiitis valitsuskabinet möödunud aasta augustis heaks põhieesmärgid suhtluses USA-ga ja konkreetsed tegevused seatud eesmärkide saavutamiseks. Eesti strateegiline põhieesmärk on kindlustada USA vahetu seotus ja aktiivne osalus Eesti julgeoleku tagamise kõigis aspektides.“

Venemaa agressiivne välispoliitika pole muutunud

„Venemaa agressiivne välispoliitika ei ole muutunud, mille tõttu Euroopa Liidu ja NATO senine poliitika suhetes Venemaaga peab jätkuma. Teise maailmasõja lõpu 75. aastapäeva eel esitab Venemaa jõuliselt ajaloonarratiivi, mis eirab ajaloolisi fakte ja püüab muuta üldtunnustatud ajalookäsitlust,“ tõdes välisminister.

Olukorras, kus Venemaa ei ole lõpetanud agressiooni naabrite vastu, on Lääne-Vene suhetes uue lehekülje pööramine mõeldamatu.

„Kuue aasta eest alustas Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas ja annekteeris seadusevastaselt Krimmi. Sõda on nõudnud tuhandeid inimelusid Ukraina idaosas, kus kannatajateks on peamiselt tsiviilelanikud. Hukkunute arv kasvab, viimasel Normandia tippkohtumisel Pariisis kokku lepitud relvavarahu ei ole püsinud. Ukraina vajab liitlaste toetust. Eesti toetab algatusi, mis on suunatud Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamisele ning Krimmi anneksiooni mittetunnustamise jätkumisele. Me toetame Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust – Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on Gruusia lahutamatud osad.“

Idapartnerlus, rändekriis ja Lähis-Ida rahuprotsess

Jätkuvalt on Eestile tähtis idapartnerlus. „Toetame idapartnerite suuremat poliitilist ja majanduslikku lähenemist Euroopa Liidule, sealhulgas neile Euroopa perspektiivi andmist. Juunikuus toimuvat Idapartnerluse tippkohtumist silmas pidades on oluline nii partnerriikide pühendumus reformidele kui ka Euroopa Liidu jätkuv toetus.“

Peatudes rändekriisi teemadel tähendas välisminister, et see ei tundu täna ehk nii teravana kui paar aastat tagasi ning Euroopa Liidu ebaseadusliku sisserände arvulised näitajad on vähenemas. Ent rändesurve Euroopa suunal püsib. Rände algpõhjused, eeskätt Lähis-Idas ja Aafrika kontinendil ei ole kuhugi kadunud. Reinsalu sõnul on Eestile tähtis, et Euroopa oleks võimeline kontrollima oma välispiire. Ühtlasi kinnitas minister, et Eesti valitsuse konservatiivne rändepoliitika jätkub.

Lähis-Ida rahuprotsessis on Reinsalu hinnangul toimunud oluline areng Ameerika Ühendriikide uue rahuplaani esitamisega. Edu saavutamiseks on ministri  sõnul taasalustada dialoogi konflikti osapoolte vahel ning Ameerika ja Euroopa ühtset vaadet selles küsimuses.

Euroopa on muutunud

Reinsalu toonitas aastakõnes, et Eesti toetab Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis oleks strateegiliselt ettevaatav ja geopoliitiliselt teovõimeline. Eesti lähituleviku sihid EL-is seadis valitsus eelmise aasta novembris. „Soovime ambitsioonikat Euroopa Liidu eelarvet, mis toetab ühtekuuluvust, seisab põllumeeste võrdsete konkurentsitingimuste eest ning aitab ellu viia meile olulised suured taristuprojektid, nagu Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimine Kesk-Euroopaga ja Rail Baltic raudteeühendus,“ näitlikustas välisminister ning tuletas meelde, et peatselt algab tulevikukonverents, kus oluline roll on riikide parlamentidel. „Kutsun Riigikogu selles töös aktiivselt osalema ja Eesti huvide eest seisma. Eesti valitsuse seisukoht on, et tulevikuvaates peab Euroopa Liit meie ees seisvate probleemide lahendamisel lähtuma kehtivatest aluslepingutest.“

Enda kõnes ei saanud minister minna mööda teemast, et 2020. aasta on toonud muutuse Euroopas: Brexit on saanud teoks, Euroopa Liit jätkab 27 liikmega. „Seoses üleminekuperioodiga pole suhetes sisulisi muudatusi aasta lõpuni ette näha. Oluline on siinjuures rõhutada, et Eesti suhted Londoniga on alati seisnud laiemal pinnal kui kuulumine Euroopa Liitu. Nagu Ühendkuningriigi liidrid on öelnud: „Ühendkuningriik lahkub küll Euroopa Liidust, kuid mitte Euroopast“, ning meil on ühine huvi jätkuva koostöö vastu paljudes aktuaalsetes küsimustes, nagu näiteks kaitse-, teadusalane- , digi- või küberkoostöö ning strateegiline kommunikatsioon. Lisaks suurepärastele kahepoolsetele suhetele jääb Ühendkuningriik oluliseks liitlaseks NATO-s. Oleme tänulikud, et just Ühendkuningriik on NATO suurendatud kohaloleku juhtriik Eestis.“

Ent samal ajal kui Ühendkuningriik lahkub EL-ist, jätkub laienemispoliitika. Eesti seisukoht on, et Euroopa Liit peab jätkama avatud uste poliitikat. Lääne-Balkani tippkohtumine mais peab aitama kaasa ühise väärtuste ruumi laiendamisele, samuti edendama praktilist koostööd ja ühenduste loomist selle regiooniga.

Kui Euroopa Liidu üks algava perioodi prioriteete on seotud kliimapoliitikaga, siis Eesti valitsus toetab kliimaeesmärke lähtudes sellest, et riigid säilitavad suveräänsuse maksuküsimustes ning muutused viiakse läbi selliselt, et piirkondlik konkurentsivõime säilib. Ühtlasi on oluline silmas pidada, et 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamine ei takistaks energiajulgeoleku tagamist Eestis.

Regionaalne koostöö

„Regionaalses koostöös oleme 2020. aastal eesistujaks Balti Ministrite Nõukogus ja Põhja-Balti koostööformaadis. Eesti prioriteet on suurendada regionaalset julgeolekut, millest tulenevalt koordineerime seisukohti meile ühiselt olulistel välis- ja julgeolekupoliitika teemadel. Näeme ka vajadust parandada piirkonna riikide kaitsevõimete ühilduvust ja suurendada küberkoostööd. Selleks, et avardada piirkonna majanduse potentsiaali, vajame enam ühendusi transpordi-, energia- ja digivallas. Ilmekas näide on Balticconnectori gaasitoru avamine jaanuari alguses, millega hakkas toimima ka Soome-Eesti-Läti ühine gaasiturg.“

Samuti on Eesti sel aastal võtnud initsiatiivi Kolme mere algatuses, milles osalevad 12 riiki Lääne-, Musta ja Aadria mere vahel, et arendada põhja-lõuna telje transpordi-, energia- ja digiühendusi ning edendada piiriülest koostööd. „Käesoleva aasta juunis Tallinnas toimuv Kolme mere tippkohtumine on meile üks 2020. aasta peamisi sündmusi välispoliitilises mõõtmes. Tippkohtumise raames korraldame ärifoorumi, mille eesmärk on suurendada huvi regiooni majandusse investeerimise vastu ning sillutada teed rahvusvaheliste investorite panustamisele Kolme mere fondi. Kolme mere algatuse taristuprojektide rahastamiseks on loodud Kolme mere investeerimisfond. Üks Tallinna tippkohtumise eesmärk on fondi edukas käivitumine ning enamate riikide ja investorite liitumine fondiga. Eestil on põhimõtteline valmidus selle fondiga ühineda ja eraldada fondi käivitamiseks 20 miljonit eurot.“

Välisministri aastakõnest selgus, et eesmärgiga leevendada inimkannatusi, abistada konfliktisituatsioonides olijaid ning aidata kaasa reformide jätkamisele idapartnerlusriikides, jätkab Eesti tegusat panustamist arengukoostöö ja humanitaarabi vallas. Seejuures keskendub arengukoostöö keskendub ka edaspidi prioriteetsetele partnerriikidele, milleks on Ukraina, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Afganistan.

Üks peamisi välispoliitilisi prioriteete on Reinsalu vaates ettevõtjate huvide eest seismine ning Eesti majanduse turgutamine investeeringute kasvu kaudu. Juba käesoleval ja ka järgnevatel aastatel on kavas välismajandussuunda tugevdada. Selleks on riigieelarvest äridiplomaatia edendamiseks planeeritud välisministeeriumile 2020. aastaks 3,1 miljonit eurot täiendavaid vahendeid. Välismajanduse huvide laiendamiseks plaanitakse tänavu avada saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Koreas ning täiendavad majandusdiplomaadid on kavas saata Tokyosse, Torontosse, Genfi, Varssavisse, Riiga, Washingtoni, ja Abu Dhabisse. Peamiselt IT-sektori ettevõtete huvide esindamiseks määratakse ametisse ka Tallinnas resideeriv Aafrika-suunaline majandusdiplomaat.

Esmakordselt on meil terviklik välispoliitika arengukava

Aastakõne kokku võttes tänas välisminister Urmas Reinsalu Riigikogu väliskomisjoni ja kõiki teisi komisjone Eesti välispoliitika arengukava 2030 menetluse ning sisukate arutelude eest. „Selline terviklik välispoliitika arengukava on koostatud esmakordselt ning tugevdab meie välispoliitikat pikas perspektiivis. Selle alusel tugevdame kolme põhilist tegevussuunda, milleks on julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng ning välismajandus ja eestlaskond võõrsil. Arengukava täpsemaks tutvustamiseks ja aruteluks olen teie ees märtsis,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul uuendati ja koostati möödunud aastal ka mitmeid täpsemaid tegevuskavasid, et selgelt sõnastada ja kokku leppida valitsuse välispoliitilised sammud.

Välispoliitika kõige olulisem vara on inimesed, kes töötavad igapäevaselt selle nimel, et aidata kaasa Eesti julgeoleku tagamisele, toetada Eesti ettevõtteid eksporditurgudel ning esindada ja kaitsta kodanike huve väljaspool riiki

Välispoliitika arengukavas ja oma edasiste tegevuste kavandamisel on erilist tähelepanu pööratud väliseesti kogukonnale, sest eestlased välismaal ja Eesti sõbrad on näidanud suurt huvi ning valmisolekut toetada Eesti eksportivaid ettevõtteid, aga ka laiemalt soovi panustada Eesti positiivse maine tugevdamisse.

„Välispoliitikat ellu viies peame läbivalt silmas, et Eesti riigi maine ja mõjukus kasvaks. Välispoliitika ülesanne on tagada Eesti rahvuslike huvide igakülgne kaitse. Tahan tänada eriliselt veelkord väliskomisjoni ja kogu Riigikogu hea koostöö eest,“ ütles Reinsalu aastakõne lõpetades.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga