Vaenukõne eest määratava karistuse karmistamise eelnõu ettevalmistamine, mis pidi valitsuse saja päeva plaani järgi valmima 15. aprilliks, pandi justiitsminister Maris Lauri väitel Covid-19 kriisi tõttu pausile. Isamaa on varasemalt olnud ja on siiani selgesõnaliselt vihakõne täiendava kriminaliseerimise vastu.
Isamaa selge veendumus on, et vabas ühiskonnas ei ole võimalik lahendada lastetoa probleeme miilitsa ja kriminaalkoodeksiga. Vastupidi, demokraatlik ühiskond austab inimeste ja meedia õigust end vabalt väljendada. Reformierakonna poolt pakutud karistustest saaks ähvardamise vahend, mis annab võimaluse vaigistada ebameeldivaid arvamusi.
Vaenukõneseadust pooldavad Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Keskerakonna – kes detsembris sarnase eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas – positsioon pole senini teada. Samuti ei ole Reformierakond suutnud oma koalitsioonipartneri Keskerakonnaga kokku leppida, kas üldse praegust regulatsiooni muuta.
Sõnavabaduse piiramine ohtlike või ebameeldivate arvamuste kõrvale tõrjumiseks võib olla tingitud siirast soovist vähendada ühiskonnas konflikte. Riigikogu liikme Raivo Tamme sõnul näeme Lääneriikide pealt, kuidas vaenukõne kriminaliseerimine ei ole vähendanud vaenukõne hulka. Samas teame, et autoritaarsed režiimid kasutavad justnimelt vihakõne argumenti selleks, et piirata opositsiooni arvamusi ja seisukohti.
„Kui me tahame, et Eesti millegi poolest maailmas tõesti silma paistaks siis võiks selleks olla sõna-, meedia- ja internetivabadus. Meie ühiskond peaks nende asjade väärtust hinnata oskama. Vaenukõne täiendav kriminaliseerimine nende väärtuste kandmisele kaasa ei aita,“ ütles Tamm.
Vanglakaristus ei ole lahendus
Eelnõu ei ole karistusõiguslikult proportsionaalne ja ei ole menetlusökonoomika poolelt ka ratsionaalne, leiab endine justiitsminister Raivo Aeg: „Peaksime hakkama keeleliselt hindama, kas sõnakasutus ületab mingit piiri või mitte. Kui ei ole otsest ohtu kellelegi, siis need vaidlused peaksid kuuluma tsiviilvaidluste sfääri.“
„Mina ei usu, et Karistusseadustik (KarS) on see võluvits millega suudetakse ühiskonnast välja juurida ebasünnis kõnepruuk ja solvangute loopimine. Kui üleskutse tagajärjel on tekkinud oht inimese elule tervisele või varale, siis KarS-i kohaselt on see karistatav väärteona ja karistatav siis kas trahvi või arestiga,“ osundas Aeg.
Komisjoni hinnangul peaks see aga raamotsuse kohaselt olema karistatav kriminaalkorras ja vähemalt ühe aasta pikkuse vangistusega. Siin tekib Aegi sõnul aga õigustatud küsimus, et kas vanglakaristus on proportsionaalne. Karistusõiguses on endise justiitsministri hinnangul oluline, et karistuse karmus oleks kooskõlas teo iseloomuga.
Eesti pole Euroopa Liidu direktiivi üle võtnud
Loodav eelnõu muudaks teoreetiliselt vaenukõne senise defineerimise ja selle eest määratavad karistused karmimaks. Eesti karistusseadustiku paragrahvi 151 järgi võib karistada kuni 2400 euro suuruse trahvi või arestiga inimest, kes kutsub avalikult üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, kui on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Kui sama teoga on põhjustatud inimese surm, tekitatud tervisekahjustus või muu raske tagajärg, võidakse karistada kas trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.
EL-i direktiiv näeb ette, et juba viha õhutamise algatamine, viha õhutamine ise ja sellele kaasaaitamine oleks kriminaliseeritud ning selle eest määrataks kuni aastane vanglakaristus. Direktiivi alusel algatas Euroopa Komisjon oktoobri lõpus Eesti suhtes rikkumismenetluse. Eesti aga komisjoni väidetega ei nõustunud ja lükkas need tagasi. Justiitsministeerium vastas välisministeeriumi kaudu Euroopa Komisjonile, et ei nõustu nende väidetega ning et vaenukõnet puudutav seadus on praegu piisav. Komisjon on Eesti vastuse saanud ja analüüsib seda.
Järgmine samm sõltub sellest, kas Eesti plaanid EL-i õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks on Euroopa Komisjoni jaoks piisavad või kavatsetakse rikkumismenetlusega edasi minna. Euroopa Komisjon ei ole Eestile rikkumismenetluse kohta lisateavet saatnud.
Justiitsminister Maris Lauri rääkis eile Delfile, et vaenukõne karmistamise eelnõud veel ei ole, kuid see tulemata ei jää. Lauri põhjendas, et justiitsministeerium peab eelnõud koostades suhtlema eri huvigruppidega, kuid koroona-olukorras on läinud palju auru kriisi lahendamisele.
Lauri toonitas, et praegu koostab justiitsministeerium uut eelnõud, seega ei ole kõne all möödunud aasta detsembris riigikogus esitatud eelnõu. 16. detsembril langes Reformierakonna fraktsiooni esitatud vaenukõne eelnõu esimesel lugemisel menetlusest.
Eelnõu tagasi lükkamise poolt oli 50 parlamendi liiget, vastu aga 39. Eelnõu lähtub Euroopa Liidu 2008. aastal vastu võetud raamlepingust, millega peavad liikmesriigid võitlema rassismi ja ksenofoobia vastu vaenukõne kriminaliseerides.
