Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnas erakonna Paides toimunud volikogul peetud kõnes, et oktoobrikuised valimised olid Eesti ühiskonna hinnang Reformierakonna poliitikale riigi juhtimisel.
Videole järgneb kõne täistekst!
Armas Eesti rahvas,
omavalitsuste volikogude liikmed,
head erakonnakaaslased,
neil tundidel jäetakse Tallinnas hüvasti meie kaaslase, rektor Peep Lassmanniga. Mälestagem teda vaikuseminutiga.
2025. aasta jõuluaeg on kätte jõudnud. Aeg on teha kokkuvõtteid möödunud valimistest, hinnata kujunenud poliitilist olukorda Eestis ning seisu järgmiseks aastaks.
Kõigepealt, suur aitäh Eesti rahvale toetuse eest kohalikel valimistel!
Suur tänu meie kandidaatidele ja kampaaniameeskonnale. Neil valimistel kandideeris Isamaa oma nimekirjaga 71 omavalitsuses 78-st. Meie nimekirjas oli üle 1600 mehe ja naise.
On tähelepanuväärne, et ligi pooled neist ei olnud kandideerimise hetkel Isamaa liikmed.
Isamaa on muutumas ühiskondliku ootuse ja vajaduse pinnalt laiemaks poliitiliseks liikumiseks kui partei tavatähenduses. Ühiskond näeb meis sisulist alternatiivi tänasele riigi poliitilisele juhtkonnale.
See seab meie ette uue vastutuse ja ülesanded. Meie tiim peab olema väärikas, tegus, ühtehoidev ning sõnapidav. Meiega on oodatud liituma kõik erakonna nimekirjades kandideerinud. Uuel kvaliteeditasemel peab tegusema meie omavalitsusjuhtide kogu, et sidustada meie poliitikat valdades ja linnades.
Isamaa sai 352 mandaati, mis on pärast 2017. aasta haldusreformi suurim tulemus erakondade lõikes. Me võitsime valimised 22 omavalitsuses, oleme pooltes Eesti omavalitsustes koalitsioonis, maakonnakeskusest oleme viieteistkümnest üheksas koalitsioonis ning juhime neist omakorda kuut.
Tere tulemast kõigile uutele Isamaa omavalitsusjuhtidele!
Kohalikud valimised olid ühelt poolt valdade ja linnade juhtimiseks suunise andmine rahva valikuna.
Kuid teisalt olid kohalikud valimised Eesti ühiskonna hinnang Reformierakonna poliitikale riigi juhtimisel.
Esimese signaali andsid Eesti mehed ja naised 2024. aasta europarlamendi valimistel. Nüüd kajas see veel hävitavamalt üle Eesti 19. oktoobril.
Eesti poliitiline ruum pole pärast kohalikke valimisi endine. Kutsusin peaministrit mitte sulgema kõrvu valimistulemuste ees ning ametit maha panema. Peaminister Michal kommenteeris omakorda valimistulemusi ning teatas, et tema jaoks tähendab poliitiline vastutus seda, et kõik jätkub vanaviisi.
Kristina Kallas omakorda teatas, et Eesti 200 hävingu eest vastutab hoopis Johanna Maria Lehtme.
Milline on olukord Eestis detsembris 2025? Riigis valitseb jätkuvalt ulatuslik usalduskriis.
Septembrikuise riigikantselei avaliku arvamuse uuringu järgi on uus must rekord võrreldes varasemaga nende inimeste seas, kes ei loe ennast täielikult Eesti ühiskonda kuuluvaks. Eestlaste seas tajuvad seda küsitlusele vastates tervelt pooled inimesed.
Novembrikuu andmete järgi on Eesti 4,9 protsendiga jätkuvalt euroala hinnatõusude vedur aastases arvestuses. Kolmanda kvartali Eesti majanduskasvu numbrid näitasid, et seisak majanduses paraku püsib. 0,9% majanduskasvu (tuletan meelde, et valitsus nägi mullu ette selle aasta majanduskasvuks 3,3%) sisaldab endas statistikaameti hinnangul omakorda umbes pooles mahus tootjahindade kasvu osas maksutõuse.
Selles olukorras jätkab valitsus poliitiliste eksperimentidega. Suurim pika vaatega probleem lähitulevikuks on Reformierakonna valitud tee lagastada ära Eesti rahanduslik jätkusuutlikkus. Läinud nädalal tühistas parlament võimuliidu häältega tuleviku jaoks kõik siseriiklikud eelarvereeglid, vaatamata rahandusekspertide hoiatustele.
Eelarvenõukogu hinnangul ootab Eestit ees lähiajaloo pikim ning sügavaim eelarvedefitsiit. Lähiaastaiks nähakse ette 4,5% defitsiiti. See on „pärast meid tulgu või veeuputus“ poliitika, mida nad ise õigupoolest isegi ei eita. Peaminister on ju avalikult välja öelnud, et „Isamaale ei jäta ma midagi“.
See tähendab aga rahandusliku ebakindluse süvenemist. Isamaa esitas 2026. aasta alternatiivse eelarve eelnõu koos erakorraliselt ka 2026-2029 eelarvestrateegiaga, milles nägime ette täies mahus riigikaitsekulude katmise, kuid samal ajal meetmed, et eelarve jääks 3% defitsiidi piiridesse. Selle lükkas valitsus tagasi. Järgmisel nädalal hakkab Riigikogu hääletama eelarvet lõpphääletusel. Minu sõnum valitsusele on: võtke see läbikukkunud eelarve tagasi. Tegemist on poliitilise eksperimendiga Eesti tuleviku arvelt.
Eksperimendid jätkuvad ühiskonna jaoks mõistetamatul viisil ka teistes eluvaldkondades. Dialoogi huvirühmade, ekspertide ja ühiskonnaga laiemalt ei soovita enam isegi imiteerida.
Toon viimasest ajast rea näiteid.
- Reformierakond kavatseb kiirkorras suruda läbi uue jäätmekorralduse süsteemi, mis ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul toob kavandatud kujul kaasa ulatuslikud lisakulud ettevõtlusele ja lõpptarbijatele, tõstes muuhulgas kuni 5% toiduainete hinda.
- Valitsus tutvustas sel nädalal uut energiamajanduse arengukava aastani 2035. Tööandjate Keskliidu hinnangul sisaldab nimetatud projekt tõsiseid probleeme nii konkurentsivõimelise hinna kui varustuskindluse riskide maandamise vaates ning sel põhjusel keskliit arengukava ei kooskõlastanud.
- Reformierakonna valitsus surub läbi ka kohtukorralduse muudatusi, mis on kutsunud esile Eesti kohtunikkonna tõsise protesti. Kohtunikud näevad kavandatud muudatustes muuhulgas ohtu õigusemõistmise sõltumatusele.
- Võimuliit võttis sel nädalal Riigikogus vastu netikasiinode valdkonna ärihuvisid teeniva seaduse, jättes kõrvale ekspertide hoiatused seoses rahapesu riskidega ning probleemid eelarvetulude alalaekumisega kultuurivaldkonda.
- Rektorite nõukogu on oma pöördumisega väljendanud tõsist muret seoses valitsuse sõnamurdlikkusega teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Valitsusel on asjakohane oma suhtumist muuta ning töötada selle nimel, et leitakse varasemat kokkulepet austav lahendus teadus- ning kõrghariduskogukonnaga.
- Valitsus on kavandamas kliimaseaduse saatmist Riigikokku. Tegemist on plaanimajandusliku ja õiguskindlusetust tekitava initsiatiiviga. Tööandjate Keskliidu volikogu on juba teinud konsensusliku üleskutse loobuda nimetatud algatusest.
Eestis on jätkuv poliitiline usalduskriis. Valimised näitasid, et Reformierakonnal ei ole demokraatlikku usaldusreservi poliitiliste eksperimentide jätkamiseks, millega lõhutakse Eesti rahanduse jätkusuutlik vaade, tõstetakse regulatiivselt läbi lisakoormiste hindu, luuakse juurde uut bürokraatiat, tekitatakse ebakindlust energeetikas ning lõhutakse usaldust õigusriiki ja teaduse ja kõrghariduse tulevikku.
Reformierakond, lõpeta tõmblev poliitika, see ei ole Eesti huvides ja teil pole selleks mandaati.
Üldistame majanduse vallas Reformierakonna sangaritegusid meie majanduse kallal.
Eesti majandus on viimase kolme aasta jooksul sattunud sügavasse langusesse ning sellel on otsesed ja kaudsed seosed Reformierakonna valitsusotsustega. Tõstan esile kolm võtmeküsimust, kus Reformierakond on võtnud suuna, mis on Eesti majandust kahandanud ja suurendanud ebakindlust.
- Esiteks, maksutõusud majanduse seiskumise ajal olid strateegiline viga.
Selle asemel, et korrastada riigi kulusid ning teha mõistlikke ja õigeaegseid kokkuhoiuotsuseid, valis Reformierakond laiaulatuslikud maksutõusud. Need omakorda suurendasid inflatsiooni, nõrgendasid ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendasid inimeste ostujõudu. Majanduslanguse ajal maksukoormuse tõstmine oli poliitiline valearvestus, mille tagajärgi tunneme veel aastaid.
- Teiseks, Eesti lükatakse ohtlikku võlaspiraali.
Praegune valitsus on avamas teed olukorrale, kus riigi võlakoormust kasvatatakse kiiremini kui majandus suutlikult taastub. See tähendab vältimatult tulevasi maksutõuse, mida ettevõtjad ja majanduseksperdid juba ette näevad. Selline poliitika pärsib investeeringuid, vähendab rahvusvahelist usaldust ning ei loo majandusele kasvu-, vaid pidurdustingimused.
- Kolmandaks, energeetika on jäänud loosungite, mitte lahenduste tasemele.
Kolm aastat on Eesti energeetikas kulunud utoopilistele loosungitele, mitte sisulisele plaanile. Täna puudub Eestil pikema perspektiiviga energiamajanduse visioon, mis tagaks taskukohase elektrihinna, varustuskindluse ja energiaintensiivsete ettevõtete konkurentsivõime. Ilma toimiva energiapoliitikata majanduskasvu ei tule.
Kõik aga jätkub vanaviisi, nagu lubas peaminister Michal. Järgmine aasta saab olema riigi poliitilise juhtimise mõttes kaotatud aasta Eesti arengut silmas pidades. Selle vältimiseks kutsusime suvisel volikogul korraldama uued, ennetähtaegsed Riigikogu valimised samaaegselt kohalike valimistega. Parteihuvidest või ka isiklikust hirmust valijate hinnangu ees parlamendi liikmete enamus meie üleskutsega kaasa ei tulnud.
Järelikult lasub meil ülesanne eelseisval aastal pakkuda inimestele kindlustunnet läbi asjaliku töö valdades ja linnades.
Esmaspäeval astub ametisse uus Tallinna linnapea Peeter Raudsepp.
Tallinnal on eriline kaal Eesti majanduses, moodustades pool Eesti SKP-st. Linna juhtimisel on meie jaoks kesksel kohal majandusele positiivse tõuke andmine, perede kindlustunne ning jõudsamalt eestikeelsele haridusele üleminek. Kuid Tallinna areng ei tohi tulla teiste omavalitsuste arvelt, vaid peab neid positiivselt kaasa tõmbama.
Nüüd erakonna asjadest. Ülemöödunud nädalal esitas prokuratuur erakonnale ja reale erakonnakaaslastele kahtlustuse keelatud annetusega seonduvalt. Kahtlustusega tutvunult on meie seisukoht ühene: lükkame selle juriidilise konstruktsiooni täies mahus tagasi. Kahtlustuse kohta on avaldanud professionaalset kriitilist arvamust juba rida õigusteadlasi, sealhulgas endised prokurörid.
Võtame seda asja tõsiselt. Avalikustasime erakorralise sammuna esitatud kahtlustuse täies mahus. Teiseks, meie huvides on selles asjas täielik selgus. Kolmandaks, kasutame kõiki juriidilisi tööriistu selles asjas ning anname avalikkusele juba lähemas tulevikus selle kohta teavet.
Eesti inimesed võivad olla kindlad: Isamaa majapidamine on korras.
Meie järgmise aasta erakonna kesksed ülesanded on järgnevad.
Esiteks, venitusteta sisulise töö käivitamine valdades ja linnades, mille juhtimise vastutus on Isamaal.
Teiseks, Plaani 2027 koostamine. See ei saa olema pelgalt valimisprogramm lubadustega, vaid peab olema eelarveliselt sisustatud tegevuskava, mida on võimalik asuda rakendada ilma venitusteta koheselt 2027. aasta valimiste järel. See peab sündima sisulises dialoogis huvirühmade, ekspertide ning ettevõtlusorganisatsioonidega. Nendega, kes täna on valitsuse poolt kõrvale lükatud.
Lisaks on vajalik hea koostöö ametnikega ning loodan, et valitsus ei tee poliitilisi takistusi meie teavitamisel ning sisendi andmisel. See saab olema tavatu lähenemine, kuid olukord on tõsine ning kaotatud aeg tuleb venitusteta tagasi teha.
Kolmandaks, nimekirjade koostamine. Kandideerimine Isamaa kandidaadina saab olema tõsine pingutus selgete reeglite ja ootustega.
Meil lasuva vastutuse ühiskonna ees peame kõik ühiselt välja kandma.
Riigi poliitika vaates on tähtsaim ülesanne hoida valitsust uusi vigu tegemast.
Eesti inimeste ja ühiskonna probleeme raamistab jätkuv sõda Ukrainas ning sellest tõukuv julgeolekukriis Euroopas.
Selles oleme kõik ühel pool rindejoont. Me toetame kõiki vajalikke samme riigikaitse tugevdamiseks, jälgime asjalikult võetud kohustuste elluviimist ning Isamaa rahvusvaheliste poliitiliste võrgustike kaudu kanname Eesti ja samameelsete riikide sõnumit Ukraina suurema toetamise ning Ukraina huvisid ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid arvestava võimaliku diplomaatilise lahenduse ainumõeldavuse kohta.
See aasta on olnud Eestile tõsine ja töine aasta. Me tunnustame kõigi inimeste pingutust ja pühendumust ajal, kus on palju objektiivseid probleeme ning valitseb usalduskriis.
Jah, me oleme alternatiiv tänasele Reformierakonna poliitilisele juhtimisele.
Meie sõnum jõulude eel siit Paidest on lootuse sõnum.
Muutus Eestis on alanud!
Isamaa tajub seda vastutust ja ootust, mis Eesti inimestel on. See võtab aega ja see nõuab meie ühist pingutust.
Rahulikku aastalõppu kõigisse Eesti kodudesse, hea Eesti rahvas.
