Urmas Reinsalu: selle katastroofi anatoomia on olnud samm-sammuline

Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa) tõi tänasel istungil välja olulisemad probleemkohad seoses valitsuse otsustamatusega viiruse leviku pidurdamisel.

 

Urmas Reinsalu kõne:

Head parlamendiliikmed! Eesti riigi ja rahva tähtsaim ülesanne on koroonaviiruse tõrjumine. Hetkel oleme viiruse plahvatusliku leviku tõttu jõudnud katastroofilisse seisu. Eesti on jooksva suhtelise viirusesse nakatumise arvu järgi nii Euroopas kui maailmas tõusnud loetud nädalatega teisele kohale.

Rahvaesindus peab arutama olukorda koroonaviiruse tõkestamisel ja andma selgeid sõnumeid, milliseid tegevusi oodatakse valitsuselt praeguses kriitilises olukorras. Võtmetähtsusega on otsustamise kiirus, vajalik juhtimissüsteem ning kartmatus rakendada venitusteta kõiki asjakohaseid meetmeid viiruse tõkestamiseks.

Avaldan lugupidamist kõigile tervishoiusüsteemi eesliinitöötajatele, kes igapäevaselt tõrjuvad viirust suureneva koormuse all. Riigijuhtide vastutus, kellel on pädevus otsuseid langetada, on langetada otsuseid, mis aitaksid eesliinitöötajatel viirust tõrjuda ja säästaksid inimelusid.

Riigieelarve kontrolli erikomisjon on viinud läbi avalikud kuulamised, et hinnata viiruse leviku tõrjumise meetmeid, olukorda vaktsineerimisvaldkonnas ning kriisi uute majanduslike leevendusmeetmete väljatöötamist ja senist rakendamist. Komisjoni tuvastatud ja protokollitud teave kuulamiste käigus on ilmnenud asjaolud, millel on kriisi lahendamisel sisuline tähendus. Küsimus ei ole süüdlaste leidmises, vaid võimalike probleemide tuvastamises. Küsimus on selles, kuidas venitusteta rakendada sobivaid meetmeid ja kõrvaldada takistusi kriisi lahendamisel.

Kuid esmalt peame ausalt saama vastuse, miks olukord on lühikese ajaga käest läinud. Toon ära ülevaate olulisematest tähelepanekutest kuulamiste käigus ning komisjoni kujundatud seisukohtadest. 22. veebruaril kuulas komisjon ära peaminister Kaja Kallase, terviseminister Tanel Kiige ning eksperdina Tartu Ülikooli bioloogiaprofessori Andres Meritsa. Tuletan meelde, et sel päeval oli viiruse leviku koefitsient 14 päeva keskel 100 000 inimese kohta 794. Keskne küsimus komisjoni arutelul oli, milline on valitsuse seatud peamine indikaatoreesmärk viiruse kasvava leviku olukorras.

 

Peaministrilt vastuseid ei saadud, Kiik ei pidanud piiranguid piisavaks

Komisjoni käsutuses oleva teadusnõukoja 16. veebruari ettepanekute järgi pani teadusnõukoda keskse eesmärgina valitsuse ette, et eesmärk peaks olema nakkekordaja R viimine alla 0,9. Selle päeva info alusel oli nakkekordaja R 1,2 ning sel tasemel oleks prognoositav haigestunute arv 12. märtsiks ehk homseks olnud ca 1300 inimest päevas. Selle eesmärgi täitmiseks, R-i alandamiseks, pani teadusnõukogu 16. veebruaril valitsusele muu hulgas ette avalike ürituste keelamise, kõigi, ka eraviisiliste kokkusaamiste arvu kehtestamise kuni kuus inimest, toitlustusasutuste lahtioleku aja piiramise, spaade ja veekeskuste sulgemise, vabatahtlike koroonahotellide sisseseadmise, et hoiduda pereliikmete nakatamisest. Neid ettepanekuid valitsus ei arvestanud. Peaminister Kaja Kallase arvamus komisjoni istungil oli, et valitsuse eesmärk on meditsiinisüsteemi vastupanuvõime. Peaminister ei vastanud, kas valitsus hindas eelnevalt valitsuse 18. veebruaril jõustatud teadusnõukoja selektiivsete piirangute mõju nakkekordajale R. Peaminister ei osanud välja tuua, millal ta sai teadlikuks nakkekorda R liikumisest 1,1 tasemele.

Koosolekul osalenud terviseminister Tanel Kiik kinnitas, et ta ei pea valitsuse kehtestatud piiranguid piisavaks ning et valitsus sai teada nakkekorda R liikumisest üle 1 juba 26. jaanuaril. Kiige sõnul ei olnud valitsus teadlik otsustamise ajal langetatud otsuste prognostilisest mõjust nakkekordajale, kuid seda teavet loodeti hiljem saada.

 

Meditsiinisüsteemi toimetuleku tagamine on tegelemine tagajärgedega

Professor Merits rõhutas oma ettekandes, et ülimalt tähtis on tagada meditsiinisüsteemi toimetulek, kuid see on siiski tagajärgedega tegelemine. Kogu olukorra põhjuseks on siiski see, et viiruse levik on suur ning selle põhjused ja nendega tegelemine võiksid olla osade kaupa selgemalt välja toodud. Tema hinnangul ei tohiks viirusevastaseid meetmeid leevendada olukorras, kui viiruse levik on stabiliseerunud. Stabiliseerimisest ainuüksi ei piisa, viiruse levik tuleb alla tuua.

Riigieelarve kontrolli komisjon asus seisukohale, et valitsus peaks seadma viiruse tõkestamisel keskseks eesmärgiks nakkekordaja alla viimise, ning rõhutas, et tuleks rakendada teadusnõukoja ettepandud meetmeid, mis prognostiliselt lubavad seda eeldatavalt saavutada. Samuti pidas komisjon tähtsaks töötada venitusteta välja ettevõtetele mõeldud kompensatsioonimeetmed.

Teise keskse teemana käsitles 22. veebruaril riigieelarve kontrolli komisjon just nimelt muteerunud viiruse levikut Eestis ja selle leviku tuvastamist. Juba 22. veebruariks oli väikese juhuvalimi uuringu järgi näha vähemalt 5%-ne muteerunud viiruse levik Eestis. Komisjoni liikmed väljendasid muret, et muteerunud viiruse leviku tuvastamiseks ei ole läbi viidud ulatuslikku populatsiooni uuringut, et tekiks adekvaatne ohupilt seoses muteerunud viiruse kiirema levikuga. Terviseminister vastas, et Eesti on lootnud selle uurimises pigem Euroopa Liidu tsentraalse süsteemile. Ta nõustus, et neid uuringuid saab teha ka Eestis, aga selle maksumus on 1000 eurot ühe proovi kohta.

Komisjoni liikmed väljendasid muret, kas peaks Eesti piiridel seadma sisse üldise testimisnõude, et tõkestada muteerunud viiruse sissetungimist riiki. Terviseministri hinnangul seda ei kavatseta. Komisjon asus pärast kuulamist seisukohale, et vajalik on läbi viia ulatuslik regulaarne üldpopulatsiooni uuring muteerunud viiruse leviku tuvastamiseks.

Mis juhtus edasi? Järgmisel päeval, 23. veebruaril pani teadusnõukoda valitsusele ette muu hulgas kaubanduskeskuste sulgemise, meelelahutus- ja kultuuriasutuste sulgemise, nõuda kõigilt riiki sisenejatelt koroonaviiruse testi ning piirata kõigil kokkusaamistel osalejate arvu kuue inimesega. Valitsus neid ettepanekuid sellisel kujul ei toetanud.

2. märtsil, kui viirusekoefitsient 100 000 inimese kohta oli kerkinud juba üle 1000, pani teadusnõukoda valitsuse ette nii 23. veebruaril tehtud ettepanekud kui lisaks ka välitingimustes 2 + 2 reegli taasjõustamise ning toitlustusasutuste sulgemise. Valitsus sellisel kujul neid ettepanekuid esitatud kujul oma 4. märtsi istungil ei toetanud.

 

Piirangud tulid hilja

8. märtsil, esmaspäeval, kui koefitsient oli juba üle 1300, otsustas valitsus kehtestada täiendavaid piiranguid, mida nädalate jooksul viiruse plahvatuslikku tõusu tingimustes teadusnõukoda oli taotlenud. Kehtestamata jäid jätkuvalt ja on jätkuvalt kuue inimese kogunemise piirang, muteerunud viiruse tõkestamiseks piiridel üldise testimise kohustus.

Nii näeme, et selle katastroofi anatoomia oli paraku samm-sammuline. Ühel päeval tagasi lükatud meetme tulemus oli ettepanek rangemad meetmed kehtestada järgmisel nädalal teadusnõukoja poolt. Ja nii on olnud nädalate kaupa, kuni on tulnud kehtestada jäigemad reeglid, kui eksperdid ette panid algselt, sest viiruse tulekahju arenes kiiresti ja pidevalt edasi. Selle kõhkleva käitumise hind on olnud ühiskonnale väga suur. Kui eesmärgiks ei seatud viiruse leviku vähenemist, vaid keskse eesmärgina nähti haiglate ülekoormuse indikaatorit, siis kuna üks tuleneb paratamatult teisest, ei suudetud hoida sammu kasvava viiruse levikuga ja tänaseks oleme silmitsi olukorraga, kus on reaalne oht ületada ka haiglate ülekoormuse kriitiline piir.

Komisjon kuulas 8. märtsil seoses olukorraga tervisesüsteemis Terviseameti peadirektori asetäitjat ja haigekassa juhatuse liiget, et saada ülevaade olukorrast. Direktori asetäitja Mari-Anne Härma teavitas, et Terviseameti peadirektor on väljastanud käskkirja, et hakata ette valmistama tervishoiu valmisoleku kolmandat taset. Praeguse teise taseme lisapunktidega antakse kiirabile töö ümberkorraldamise õigused, et vähendada ravikvaliteeti. Samuti on kiirabil õigus tegemata jätta madalama prioriteediga väljakutsed ning lisaks antakse perearstidele õigus jätta ära sõeluuringuid ning haiglatele antakse korraldus seada ennast valmis ajutiseks triaažiks, mille kohaselt peatatakse haiglates plaaniline ravi ja võetakse vastu ainult erakorralise abi vajajaid.

 

Lähikontaktsete tuvastamine probleemne, vaktsineerimise korraldamine vajab seadusemuudatusi

Tervishoiuameti ressurss põhjaregioonis nakatunuid kätte saada ammendus juba kaks nädalat tagasi. Terviseameti põhieesmärk on endiselt kõik nakatunud ja nende lähikontaktsed kätte saada, kuid kui kõiki nakatunuid kätte ei saa, võib juhtuda, et nad oma lähikontaktsetest ei teavita. Senimaani on ida-, lõuna ja lääneregioon pidanud vastu ja suutnud nakatunuid ja lähikontaktseid tuvastada, kuid on esinenud juba esimesed märgid raskustest ka seal.

Puutuvalt vaktsineerimise korraldust, tõi haigekassa juhatuse liige Maivi Parv välja aruandluse küsimused. Täna on kokku lepitud, et kasutatakse TEHIK-us olemas olevaid vaktsineerimisteatisi, kuid vaja oleks need liidestada töötajate registri andmetega. Kuid see vajab teatud seadusemuudatusi. Et vaktsineerimise protsess kulgeks, viiakse need andmed praegu kokku käsitööna ja kord nädalas. Esmaspäeva hommikul võetakse TEHIK-ust vaktsineerimisteatised ja seotakse need haigekassale kättesaadavate kindlustatute registri ja tervishoiutöötajate registriga. Sealt edasi saadetakse haigekassale nimekirjad eesliinitöötajate kohta, et  vaktsineerimise hõlmatust võrrelda. Haigekassa juhatuse liikme sõnul peaks aruandlus kindlasti kiiremaks ja detailsemaks muutuma. Samuti peab haigekassa juhatuse liige vajalikuks, et inimeste teavitamise süsteem muutuks kiiremaks.

Puudutavalt HOIA äppi, tõdes Terviseameti direktori asetäitja, et Hoia on Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi TEHIK-u ühisprojekt. Selle parameetrite muutmine anti töösse ning talle teadaolevalt plaaniti juba kuu aega tagasi selle 2 meetri perimeetrit muuta 10 meetrile, kuid see ei ole aset leidnud. Direktori asetäitja tõdes, et Terviseamet on olukorra halvenemisest, mis puudutab tervisesüsteemi ülekoormamist, rääkinud kogu aeg ja praegune olukord ei saa tulla kellelegi üllatusena.

 

Otsused testimise tõhustamiseks vajalikud teha kiiresti

Komisjoni liikmed uurisid, kas nakatumise epitsenterpiirkondades, näiteks Maardus, on testimine muudetud inimestele kättesaadavamaks või kui ei, siis kas seda plaanitakse teha. Terviseameti esindaja sõnul ei ole seda hetkel lepingupartneriga arutatud, sest see võib ummistada ära praeguse testimise süsteemi, kuid ta lubas, et see võetakse aruteluks lauale. Teadusnõukogu on välja pakkunud, et antigeeniteste võiks hakata kasutama kiiretestidena koolides.

Komisjoni liikmed uurisid, kas olukorras, kus ilma sümptomiteta inimestel ei ole tavaolukorras võimalik testima minna, ei võiks epitsenterpiirkondades kaaluda massilist kiirtestidega testimist. Mari-Anne Härma ütles, et sellised masstestimiste eeldavad tervishoiupersonali olemasolu ja selline testimisvõimalus sõltub sellest, kui palju on meil meditsiinipersonali. Ta lubas, et testimisvõimekuse suurendamist hakatakse lepingupartneritega arutama.

Komisjon nende ülevaadete saamise järel konstateeris, et meie haiglavõrk on jõudnud kriitilisse olukorda. Komisjon on seisukohal, et viivitamatult on vaja teha õiguslikke täpsustusi seadusandlusse, et tagada vaktsineerimise tõrgeteta läbiviimine, ning täiustada HOIA rakendust, mis võimaldaks selle tõhusamat toimimist. On vajalik jooksvalt viia läbi üleriigilised üldpopulatsiooni uuringud kooronaviiruse mutanttüve leviku kiiruse kohta ühiskonnas.

Meile antud informatsiooni põhjal saime nentida, et 80+ vanusegruppi vaktsineerimine on üle riigi nimistutes ebaühtlane. 32 nimistus ei olnud veel esmaspäevase seisuga praktilist vaktsineerimist selles grupis alustatud. Komisjon asus seisukohale, et nendes nimistutes tuleb vaktsineerimist alustada viivitamatult.  Lisaks pidas komisjon oluliseks, et Terviseamet kaaluks viiruse epitsenterpiirkondades täiendavate testimisvõimaluste kasutusele võtmist.

 

KredExi meetmed tuleb taas kasutusele võtta

Valitsuse kavandatud toetusmeetmetest ettevõtetele piirangute kompenseerimisel andis ülevaate rahandusminister proua Keit Pentus-Rosimannus. Ta tutvustas komisjonile eelmise aasta leevendusmeetmete kasutamist ja selle korda ning informeeris parlamendikomisjoni sellest, et eelmise nädala otsus ülekantava raha kohta puudutas kõige enam KredExit. KredExi laenu- ja käendusemeedet 180 miljoni euro ulatuses saab ka sellel aastal kasutusele võtta. Eelmisel nädalal jäi valitsusel veel lahtiseks, kuidas liikuda edasi osaluste omandamisega. Eelmise nädala otsus oli, et esialgu jäetakse 300 miljonit eurot KredExisse reservi ja ettevõtlusminister tuleb lähinädalatel meetmete täpse disaini ettepanekuga valitsusse. Samuti otsustati eelmisel nädalal pikendada hoonete rekonstrueerimise meedet. Lisaks pikendati sellesse aastasse ka Maaelu Edendamise Sihtasutuses kasutamata jäänud vahendite tähtaega.

Raol Lättemäe Rahandusministeeriumist esitas analüüsi eelmise aasta toetusmeetmete mõju kohta, millele tuginedes sai makromajanduslikus tähenduses järeldada, et eelmisel aastal rakendatud ettevõtluse toetamise meetmed on täitnud oma eesmärki ja see on hea alus meetmete planeerimiseks ja kujundamiseks ka sel aastal. Komisjoni käsutuses on ulatuslikku teavet erinevatest ametiasutustest ning tahan rõhutada, et see on kindlasti kõigile Riigikogu liikmetele tarviduse korral kättesaadav.

 

Tegutseda tuleb kiiresti

Kokkuvõtteks: tuleb tegutseda kiiresti. Tuleb venitusteta töötada viirusetõrje kitsaskohtade lahendamisel, parandada vaktsineerimise logistilist korraldust, jõustada majanduse leevendusmeetmed ning koostada väljumiskava. Hinnates juhtunut, siis tähtsaim praeguses üleriigilises kriisis on juhtimine ja õige eesmärgi seadmine. Otsuste kujundamise kvaliteeti süvenenuna on mu hinnang, et ennekõike just tõhusama juhtimise kehtestamiseks tuleb riigis välja kuulutada eriolukord. Arvestades juhtunut, siis praegune otsuste langetamise mudel ei on näidanud, et see ei võimalda kriisi tõsisemas faasis vajalikul määral operatiivset tegutsemist ja selle hinda maksab kogu Eesti ühiskond.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.