Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles tänasel pressikonverentsil, et kõikidel riikidel on rahvusvaheliste suhete vallas oma rahvuslikud huvid ning neid ei pea häbenema ja maha salgama.
Pressikonverents oli ajendatud Jevgeni Ossinovski avaldusest, et Urmas Reinsalu peaks pärast seda, kui valitsus otsustas Isamaa vastuseisu tõttu ÜRO rändelepet mitte toetada, ametist tagasi astuma.
Ajakirjaniku väitele, et otsust rändelepet mitte toetada tähendab liitlastelt kaugenemist vastas Reinsalu: „Kui riik tunneb et tema huvid vajavad kaitset siis ei ole sellest mõtet välja lugeda mingit riigi välispoliitika suunda. Meie rändepoliitika on olnud konservatiivne ning sellel on ajaloolised põhjused.“
Reinsalu sõnul tunnistas ka välisministeeriumi esindaja eilsel valitsuse istungil, et leppe heakskiitmisel võtavad riigid endale rahvusvahelisi kohustusi. See on ka põhjus, miks teema on põhjustanud poleemikat paljudes ELi riikides.
Ta tõi näite Euroopa Liidu pagulaskvootide arutelust, kus Eesti keeldus sundkvoodi süsteemiga liitumast. „Meie põhiseadus, meie riik on üles ehitatud rahvusriigina ja see on keskne väärtus. Rahvus ja rahvuse säilime on eesmärk, riik on vahend selle eesmärgi hoidmiseks.“
Usku valitsuse töövõimesse Reinsalu ei minetanud: „Valitsus mis suudab otsustada on töövõimeline valitsus. Alternatiiv oleks olnud selle küsimusega oodata kuu aega, kuid mõistlik oli saada selgus võimalikult lühikese aja jooksul.“ See teema on Oli mõistlik saada selgus võimalikult lühikese aja jooksul.“
Urmas Reinsalu pöördumine täies mahus
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul lähtus tema vastuseis rändeleppele Isamaa põhimõtetest ning selles, et mitmed riigid lepet heaks ei kiida, pole midagi erakorralist.
“Välisminister Sven Mikser esitas vabariigi valitsusele heakskiitmiseks ettepaneku ühineda ÜRO rändeleppega. Valitsus arutas seda küsimust põhjalikult. Isamaa valitsusdelegatsiooni juhina ei pidanud ma võimalikuks seda ettepanekut toetada ja arvestades valitsuses kehtivat otsustamise konsensuspõhimõtet, jäi otsus vastu võtmata. Selle tulemusel Eesti ei ühine nimetatud leppega,” rääkis Reinsalu.
“Valitsuse koosolekul esitasin ma justiitsministeeriumi ja vandeadvokaat Allar Jõksi õiguslikud hinnangud, millega põhjendasin ettepaneku mittetoetamist. Eilne arutelu oli sisuline ja mingeid ultimaatumeid ei sisaldanud,” märkis Reinsalu.
“Minu ettepanek oli tehtud Isamaa fraktsiooni ja valitsusdelegatsiooni ühehäälse otsuse alusel. See oli ja on Isamaa erakonna arusaam, kuidas see küsimus lahendada,” ütles Reinsalu.
“Eesti Vabariik on hoidnud migratsiooniküsimustes vabanemisest saati alahoidlikku joont ja Eesti rahvusriigi kestmise seisukohalt on see kõige olulisem küsimus.
Sellel leppel on võimalikud õiguslikud järelmid, nagu on möönnud rahvusvahelise õiguse eksperdid ja leppega võtavad riigid endale ulatuslikke, vähemalt poliitilisi kohustusi mida eile möönis ka välisministeeriumi esindaja,” lisas Reinsalu.
“Eesti teostab ennast osana rahvusvahelisest suhete ja reeglite süsteemist. Kõikidel riikidel on rahvusvaheliste suhete vallas oma rahvuslikud huvid. Neid ei pea häbenema ja maha salgama. Lisaks Ameerika Ühendriikidele on kuus Euroopa Liidu liikmesriiki erinevatel motiividel otsustanud leppega mitte liituda ja selles pole midagi erakorralist,” märkis Reinsalu.
“Oma rahvuslike huvide tõttu on Eesti näiteks üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kes ei ole ühinenud ÜRO kodakondsusetuse vähendamise konventsiooniga,” ütles justiitsminister.
“Jevgeni Ossinovski ettepanek on tulnud üllatusena nii mulle kui küllap kogu avalikkusele. Mida ta sellega taotleb ja oma motiive oskab ta ise seletada. Rõhutan vaid, et kui selle ettepaneku mõte on suruda Isamaad ja mind kõnealuses küsimuses põlvili, siis minult seda oodata ei maksa. Riiki ei saa juhtida põlvili,” ütles Reinsalu.
