Urmas Reinsalu avalikus kirjas peaministrile: Eesti peaks käivitama NATO artikkel 4 konsultatsioonid

Urmas Reinsalu hinnangul on Venemaa esitatud ultimaatumite tõttu julgeolekukriisis kogu Euroopa. Foto: Raigo Pajula

Endine välisminister, Riigikogu liige Urmas Reinsalu tegi peaminister Kaja Kallasele saadetud avalikus kirjas ettepaneku kriitilise julgeolekuolukorra tõttu käivitada NATO artikkel 4 konsultatsioonid ning taotlema liitlaste sõjalise kohaloleku suurendamist Balti riikides ja Poolas.

Reinsalu hinnangul on kogu Euroopa Vene Föderatsiooni esitatud ultimaatumite tõttu julgeolekukriisis.

„Venemaa nõuab otseste jõu kasutamise ähvardustega nii USA-lt kui NATO-lt tervikuna otseselt Euroopa jaotamist mõjusfäärideks ning siduvate garantiide andmist NATO laienemise välistamiseks ning NATO idatiiva sõjalise kaitse nõrgendamist. Olukord on pöördunud tagurpidi: sõjategevust jätkav agressorriik on asunud NATO-le dikteerima tingimusi, mille täitmise puhul lubab sisuliselt sõjategevuse eskaleerimisest hoiduda. Selline jõuga ähvardamine on otseses vastuolus ÜRO põhikirjaga,“ sedastab Reinsalu, kelle sõnul on Venemaa kahetsusväärselt saavutanud olukorra, kus tema nõudmisi (või eufemistlikumalt julgeolekumurede lahendamist diplomaatilisel teel)
on tipptasemel asunud arutama USA, peasekretäri ettepanekul on kokku kutsutud NATO-Vene nõukogu ning ette valmistatakse Venemaa nõudmisel ka konsultatsioone OSCE formaadis.

„Arvestades sõjaliste jõudude tasakaalu meie piirkonnas ning meie geograafilist asendit, on sellise Lääne suunalise jõuga ähvardamise poliitika kõige vahetumateks sõjaliselt ohustatud riikideks NATO liikmetest Balti riigid.“

„Teen teile kui valitsusjuhile ettepanekud, mida Eesti NATO liikmesriigina peaks kasutama enda ning teiste NATO riikide julgeoleku huvides. Peame tugeva käiguga näitama liitlastele et meie hinnang akuutsele julgeolekukriisile Euroopas on ühemõtteline,“ kirjutab Reinsalu ning lisab, et tegemist ei ole tavapärase diplomaatilise konfliktsituatsiooniga riikide vahel, vaid meie tuumariigist naaberriigiga, kes ähvardab ultimatiivselt sõjalise jõu kasutamisega, kui NATO-t sisuliselt ei demonteerita Ida-Euroopas.

“See on olukord, kus Eesti, tehes koostööd samameelsete riikidega, peaks viivitusteta käivitama NATO artikkel 4 konsultatsioonid. See on automaatne mehhanism, mis asetab kogu toimuva läbirääkimiste kaskaadi meie ja eriti meie liitlaste jaoks teise perspektiivi,” rõhutab Reinsalu.

NATO alusdokumendiks oleva Põhja-Atlandi lepingu 4. artikli kohaselt konsulteerivad lepinguosalised omavahel, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.

“Artikkel 4 konsultatsioonide puhul peaksime esitama oma ettepanekud liitlastele julgeolekuolukorra parandamiseks. Esiteks, liitlaste sõjalise kohaloleku suurendamine Balti-Poola ruumis, teiseks Balti-Poola kaitseplaanide revideerimine ning kolmandaks, NATO peab lükkama Venemaa ultimaatumi vormis esitatud lepingu projekti selgesõnaliselt ja täies mahus tagasi,” märgib Reinsalu, kelle hinnangul on meie elulised julgeolekuhuvid praegu ohustatud rohkem, kui kunagi varem pärast meie liitumist NATO-ga.

Reinsalu sõnul on meil vaja see selgelt argumenteeritult ja häälekalt välja öelda, sest passiivsuse korral võib tekkida oht nii-öelda vaikiva Jalta leppe tekkimiseks. “Tegemist ei ole tavapärase diplomaatilise konfliktsituatsiooniga riikide vahel, vaid meie tuumariigist naaberriigiga, kes ähvardab ultimatiivselt sõjalise jõu kasutamisega, kui NATO-t sisuliselt ei demonteerita Ida-Euroopas,” märgib Reinsalu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.