Eesti Vikipeedia kogukond muutis täna kättesaamatuks eestikeelse Vikipeedia kogu sisu, et väljendada rahulolematust Euroopa Liidu kavandatava autoriõiguse direktiivi muudatuste suhtes, mis ähvardavad kogukonna hinnangul vaba internetti ja ohustavad Vikipeedia toimimist. Euroopa Parlamendi täiskogu hääletab neljapäeval, 5. juulil 2018, kas anda roheline tuli autoriõiguse direktiivi kavandile, mis vastuvõtmise korral oleks tõsine oht vabale ja avatud Internetile.
Euroopa Parlamendi liige, Tunne Kelam (Isamaa erakond) kommenteerib teemat järgnevalt:
“Praegu valitseb suur segadus nagu otsustataks autoriõiguste seadus neljapäeval ühe Euroopa Parlamendi hääletusega. Tegelikult ei tähenda homne hääletus mitte vastava seaduse vastuvõtmist, vaid liikmesriikidega läbirääkimiste alustamist. See tähendab, et Eestil teiste hulgas on võimalik suuresti mõjutada seda, mis lõplikku kokkuleppesse tegelikult jõuab. Nende läbirääkimiste tulemus tuleb Euroopa Parlamendi poolt lõplikult heaks kiita, see annab vajadusel võimaluse ebasobiv tulemus tagasi lükata. Olen otsustanud toetada Euroopa Parlamendile läbirääkimisteks mandaadi andmist.
Isiklikult leian, et kaalul on ajakirjanduse jätkusuutlikkus ning ajakirjandusliku töö kvaliteedi kaitsmine. Kui suured platvormid ei järgi kirjastajate autoriõigusi, võib see lõppeda tuhandetele ajakirjanikele töö kaotamisega.
Tänasel digiajastul on üha rohkem autoriõigustega kaitstud teoseid ilma omaniku nõusolekuta ebaseaduslikult saadaval. Pooldan uut autoriõiguse määrust, mis peegeldab digitaalajastu uut reaalsust ja ärimudeleid. Uued eeskirjad tagavad, et autoriõiguste omajatele makstakse nende jagatud teoste eest. Ei ole õiglane, et praegu jõuab enamus tuludest otse veebipõhistele platvormidele ja vahendajatele.
Kodanike mured on mõistetavad, aga juhin tähelepanu, et antud määrus ei kitsenda eraisikute õigusi jagada uudislinke, ka hüperlinkimine on lubatud. Mis puudutab vikipeediat, siis ütleb artikkel 2 väga selgesõnaliselt, et entsüklopeediad, isiklikud pilveteenused, ka haridus- ja teaduse andmekogud (repositories) muu hulgas ei ole loetud online sisu jagavate teenuseosutajate hulka ning seega neile arvet ei esitata.
Antud direktiiv laieneks ka VKEdele, aga neile kohaldataks proportsionaalseid meetmeid.”
Määruse originaalteksti leiate siit.
