Tõnis Lukas: Isamaa nimes on sees juba teatav idealism. Peame oma poliitilise kultuuriga olema selle vääriline.

Tõnis Lukas Isamaa suurkogul.

Isamaa esimehe kandidaadi Tõnis Lukase kõne Isamaa suurkogul 10. juunil 2023.

Head erakonnakaaslased!

Hea meel on kohtuda. Oleme heas olukorras – meist räägitakse; oleme oma poliitikaid suutnud viimastel aastatel ellu viia tänu Heliri läbirääkimissitkusele ja oleme ennast programmiliselt selgelt määratlenud – seetõttu on meil ka tugev püsivalijate baas ja meil olete teie, erakonna liikmed!

Olen ka väljaspool poliitikat saanud juhtimiskogemuse mitme suure asutuse eesotsas ja mu siht on olnud alati rääkida kõigiga, arvestada võimalikult palju teiste arvamustega. Loomulikult langetada lõpuks juhi otsused ise, aga koostöö tulemusena on need küpsemad ja ka kollektiivile arusaadavad. Neid on siis hea kõik koos ellu viia.

Rohkem võlu ja hoogu! Kõigi meie usku ühiselt otsustatu tulemuslikusesse. Luban, et teen erakonna esimeheks saades igapäevast koostööd eestseisuse, volikogu, erakonna kõigi piirkondade ja ühendustega.

Muidugi ootame erakonnaga liituma meiega põhijoontes sarnaselt mõtlevaid isamaalisi inimesi – naisi, mehi, neidusid, noormehi. Aga ei unusta, et meie oma liikmete sees on juba praegugi see potentsiaal ja värskus olemas – tahan jõuda kõigini ja anda erakonnaliikmetele eneseteostuse võimalused just siin – ISAMAA erakonnas. Meie programmilise raami sees leiab kindlasti palju arutelukohti ja ka eriarvamusi. Ootan neid arutelusid väga.

Hindan väga sidusust nii ühiskonnas tervikuna kui ka erakonnas. Põlvkondade vahelist sidet – noorte uljust ja seenioride küpsust. Järjepidevust ja terviklikkust.

Mulle teeb muret, et praegune „partei ja valitsus“ ei vii ellu järjepidevat ja terviklikku poliitikat, vaid üksikute rühmade huvides otsuseid, mis võivad Eesti tervikpilti ja elujõudu kärpida. Praeguses maailmas peame aga kõike tegema ainult Eesti pikaajalist püsimist ja selle osana ka tema inimeste head käekäiku silmas pidades – ainult lühiajalise poliitilise kasu peale välja minek viib rappa. Eesti inimeste vabadusi ja õigusi saab tagada ainult iseseisev Eesti riik, nagu ajalugu on ka selgelt näidanud.

ISAMAA erakond on see kese, mis hoiab Eestit koos. Isamaa on Eesti poliitika tasakaalustaja äärmuste vahel. Isamaa konservatiivsus tähendab seda, et võetakse minevikust kaasa see, mis töötab, ning muudetakse ja arendatakse seda, mis muutmist ja arendamist vajab. Enamik inimesi ei soovi kultuurirevolutsiooni, vaid tahab säilitada seda, mille nimel senised põlvkonnad on pingutanud. Seda mida hoida, meil jätkub: keel, kultuur, kõrge haridustase, eestikeelne kõrgharidus, looduslik elurikkus ja mõnus elukeskkonda, töökohad jne. Ka uues geopoliitilises olukorras peab Eesti jääma rahvusriigiks; me ei anna ära sammugi oma maast ning kindlustame eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimise läbi aegade.

Tingimustes, kus uued poliitilised jõud püüavad ühiskonda muuta oma mõnikord vägagi kitsa näo järgi, on see rahulik konservatiivne lähenemine vajalik. Nii mõtlevaid inimesi on üle poole elanikkonnast ja see on meie kasvulava.

See, et me potentsiaal on suur, on muidugi ka üks põhjus, miks ISAMAA peale hammast ihutakse. On survegruppe, mis soovivad juhtida Eesti poliitika kaheparteisüsteemi. Võimu nimel. Kaheparteisüsteemis on tõenäosus mingi aja jooksul jälle võimule saada suurem kui mistahes erakondade kombinatsioonide puhul 5-6 parlamendierakonna juures. Kes juba suure toetusega ja kel terendab ainuvõim või muidu pikaajaline liidripositsioon, püüab oma kohta kinnistada teisi osalisi välja süües või endale allutades. Selline jõumäng viib ühiskonna lõhestumiseni. Eesti niigi väike ühiskond ei saa endale seda lubada – meil pole ressurssi, et iga valimise järel pool rahvast välja vahetada ja kõrvale tõsta. Kui räägime rahva ühendamisest, saame tuld mõlemalt äärelt – trollide poolt kõigis sotsiaalmeedia kanalites ning praeguse valitsuse moodustajate ja nende liberaaläärmusliku juhtimiskeskuse poolt algatatud poliittööstusliku laimukampaaniaga samuti kõikjal, kuhu poliitika küünib. ISAMAAd kui liiga isepäist süüdistatakse nii selles, mis on toimunud kui ka selles, mida ei ole toimunud. Eriti koomiline on see, kuidas eelmiste valitsuste juhtpartei Reformierakond süüdistab meid iseenda tegudes ja vigades. Selle tõestuseks öeldakse lahti seni koos tehtust, tühistatakse meie algatusi, kahjuks ka aateid ja terveid suuri inimhulki, kellele me algatused olid lootust andnud.

Meie valmidus olla rahvuslike huvide keskmes ja seega edukus oma taotluste teostamisel ongi pannud äärmusi meid ründama – nii avalikus debatis kui ka lihtsalt laimu ja küsitavate vahenditega. „Eesmärk pühitseb abinõu.“ Machiavelli. See tähendab, et konkurendile tuleb haiget teha vahendeid valimata, kõik on lubatud. Vahendeid valitakse koos nõuandjatega muidugi tegelikult hoolega…

Me ei allu provokatsioonile. Me usume demokraatiasse. Meie läheme oma teed. Minu eesmärk on hoida ja tugevdada meie märki juba neis valdkonnis, kus oleme edukad (majandus-, rahvastiku-, haridus- ja kaitsepoliitika), nende kõrval tahame olla veenvad ka regionaal-, keskkonna- ja tervisepoliitikais.

Kõigepealt peamine – ISAMAA on ainuke erakond, kel on terviklik rahvastiku- ja perepoliitika. Tänan väga Riinat, Lead, Gerlit, Helenit, Helirit ja teisi meie vastava suuna kujundamisel. Mis majanduskasvust, koolivõrgust, eesti keele ja kultuuri säilimisest saame rääkida ilma inimesteta!? Meie ühiskonnas on praegu tegus põlvkond, kus aastakäigus oli 25000 sündi. Praegune koolivõrk püsib osaliselt neljal järjestikusel 16000-sel aastakäigul, aga eelmisel aastal oli 11 ja pool tuhat sündi, sündimuskordaja on langenud 1,4-le. Tervikliku ühiskonnana funktsioneerimine on ohus. Immigratsioon ei ole lahendus eesti rahva säilimisele ega pikaajalisele heaolule – see toob väga suured tulevikuprobleemid.

Eesti edu võti saab olla meie korralikus haridussüsteemis. Ja selle sisuks on õpetajate ja õppejõudude hea töö, mida tuleb ka edaspidi väärtustada, nii nagu ISAMAA seda teinud on. Meie survel toimus eelmisel ja käesoleval aastal hüpe eestikeelse kõrghariduse rahastamises ja tingimustes kõrgkoolidele, pannes rõhku just eestikeelse õppe kvaliteedile ja säilitamisele. Meie mudeli järgi on kokku lepitud suur läbimurre – eestikeelsele õppele üleminek kõigis Eesti lasteaedades ja koolides. Me ei lase neid otsuseid tagasi pöörata ei Tallinna linnas ega mujal Eestis!

Läbi aegade on ISAMAA olnud suure kaitsetahtega. Meie ridades on tuntud kindraleid, ohvitsere, kaitseliitlasi. Ukraina toetamine agressiivsele Venemaale kaotuste tekitamiseks ja Eesti enda kaitsevõime tugevdamine on meie eesmärgid. Seejuures on üliolulised liitlassuhted, et ühendada Lääne jõud nii praeguste kui võimalike tulevaste agressioonide vastu! Me oleme Lääne, kristlike kultuurijuurtega ühistegevuse kindlad toetajad ja me ei lase läänevastastel propagandistidel endale naha vahele pugeda ja end eksitada!

Majanduselu valikud on meil väga selged. Ettevõtjatega kui töökohtade loojate ja maksumaksjatega tuleb arvestada nii rahandus- kui ka üldisemalt majanduseesmärke seades. Ühelgi juhul ei saa Eesti lubada endale massilist töökäte ja üldse inimeste kaotamist. Majanduspoliitikal on roll, et need meie inimesed ei läheks majanduslikel põhjustel ära teistesse riikidesse!

Eesti ettevõtlus peab olema mitmekesine, meie ühiskond koosneb suurelt osalt kohalikest väikestest ja keskmistest ettevõtetest. Neid ei tohi hävitada ootamatute maksutõusudega ja metsiku bürokraatiaga. Bürokraatiamasinat tuleb hoopis koomale tõmmata – olen kindel, et Eesti riik ei lakka normaalselt funktsioneerimast ka siis, kui vähendada suuremate ministeeriumide ja riiklike ametite ametnike ja teenistujate arvu veerandi võrra!

Uutest valdkondadest, millele panustame, peatun hetkeks säästlikul keskkonnahoiul. Usun, et peaksime märkama ja tuult purjedesse puhuma meie peamiselt noorte ettevõtlike inimeste tekitatud rohetehnoloogiate sektoril, ma ei räägi niivõrd roheenergeetikast, see on omaette teema, vaid just alternatiivsetest tehnoloogiatest, mille abil saastet vähendada, aga toimingud ja teenused säilitada.

Lähiajal tuleb ISAMAA välja mitme uue regionaalpoliitilise Eestit tasakaalustava ettepanekuga. Meie jaoks on tähtis, et kõikjal Eestis oleks elu hea.

Tervishoid puudutab igat inimest. Rahvatervis on keerukas ja tasakaalus kompleks küsimustest, millest suur osa puudutavad tervislikke eluviise, liikumist haiguste ennetamiseks.

ISAMAA nimes on sees juba teatav idealism. Peame oma poliitilise kultuuriga olema selle vääriline. Meile pole lubatud kõik, mis teistele. Me peame nägema kaugemale. Kasutades Prantsuse riigiõiguse asjatundja Alexis de Tocqueville’i öeldut – me ei pea nägema asju teisiti kui parteid, me saame näha tavalistest parteidest kaugemale. Ja kui praeguses ajas on globaliseerumise voolustes tekkinud identiteedi voolavus, sealhulgas ka rahvusliku idealismi – st omakultuuriusu defitsiit, siis ISAMAA tahab pakkuda eestluse elujõudu ja enesemääramise hingetuge. Kuidas liita ühiskond nii, et ta ei tormaks killustumise ja lagunemise teele, millele liiga indiviidikeskne, teistega mitte arvestamise kultus meid viib.

Meie ühiskonna lõhestumisele on aidanud kaasa uusfanaatikute esiletõus. Mida vähem on teadmisi, seda rohkem on veendumusi. Kes julgeb midagi öelda läbimõtlemata ja kiirustava rohepöörde või peale surutava kultuurikatkestuse kohta, lüüakse kaudselt risti nii avalikus meediaruumis kui ka sotsiaalmeedia suhtluskanalites, kusjuures eriti agressiivselt teevad seda need, kes reklaamivad end kõige ja kõigi sallijatena, omamoodi sarisallijad. Kas sellega saadakse nüüd siis sidusam ühiskond…?! Ei, kaugel sellest.

Isamaa tahab eesti ühiskonda ühendada suurte eesmärkide jaoks. Muidugi ei hakka kõik erakonnad asjadest ühtmoodi arvama, aga valmisolek koostööks peab väiksel rahval olema. Me ei alahinda ühegi erakonna valijaid. Kedagi parlamendierakondadest välistada oleks Isamaal praegu, pea neli aastat enne järgmisi valimisi, kindlasti mõttetu. Me peame tööd tegema selle nimel, et ISAMAA oleks see, kes edaspidi määrab jälle Eesti ühiskonna tulevikueesmärgid ja ühendab teised jõud enda ümber, et Eesti hoiaks oma teed, ei kaotaks end ära ja oleks kaitstud. Et üksteist vaenates ei lipsaks kaitsest läbi päris vaenlane, nagu juhtus neil valimistel: vaenlaseks kuulutati Isamaa, kutsuti Rahvusringhäälingu saates üles teda mitte valima, aga napilt oleks parlamenti pääsenud agressorriigi huvide eest seisev jõud.

Öeldakse, et ISAMAA on juba kõik ihaldatu ellu viinud, et enam tal uusi ideid pole. Kuidas nii?! Vale puha.

Bürokraatia vähendamisest ma juba rääkisin. See on selge tulevikueesmärk.

Uus keeleseadus tuleb vastu võtta, mis muutunud oludes, kui järsult on kahanenud eesti keele roll asjaajamises ja teeninduses, taastaks me riigikeele au ja tähenduse! Esitasin korraliku tervikliku seaduseelnõu juba eelmises valitsus, aga Reformierakond ja sotsid ei olnud eesti keele kasutusalade kindlustamisega nõus. Miks? See sai selgeks kõigile, kes on lugenud hiljutist Eesti Ekspressi, märgates valitsuserakondade põhirahastajate hulgas firmaomanikke, kes ei taha, et kehtestataks keelenõuded, mille alusel neil töötavad taksojuhid ja kullerid peavad eesti keeles suhelda suutma. Las klient saab inglise või vene keeles hakkama. Enamasti saabki, aga kas Eestis peab… Kas klient peab koogutama teenindajahärra ees, või võiks vastutulek olla ikkagi viimase poolt. Teistes riikides peetakse seda normaalseks. ISAMAA seisab selle eest, et asi saaks ka Eestis käia riigikeeles.

Meil on äge laulu- ja tantsupeoliikumine, mis annab motivatsiooni ja võimaluse füüsiliseks ja kunstiliseks harrastustegevuseks väga paljudele lastele ja regulaarse tegevusena toob kasvõi mõneks tunniks nädalas lapsed ekraanide juurest ja annab neile lisaks kunstilistele ka ühistegevuse oskused. Eesti vajab laulu- ja tantsupeoseadust. Ka see seadusalgatus on meil valmis. Kui tahame, et meie kultuurilise ühtehoidmise elukindlustus, laulu- ja tantsupidu ka tulevikus alles oleks, tuleb kehtestada kindlad vastutajad vajalike tegevuste eest kogu protsessi korraldamiseks ja muidugi kindlustada, et nii laulmine kui liikumine oleks meie laste tegevuskavas läbi terve lasteaia ja kõigi kooliastmete.

Aeg on selline – on vaja selgroogu. Eesti Vabariigi 200. sünnipäev ei tule ainult pika plaani jutumullis. Püüame nüüd ühendada jõud ja teha isamaalist tööd Eesti ühiskonna heaks. Olen seda isamaatööd teinud mitmete organisatsioonide ja asutuste eesotsas ja olen heal meelel valmis seda tegema ka ISAMAA eesotsas. Rohkem võlu ja hoogu!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga