Rahvuslus on globaliseeruvas maailmas tasakaalustavaks jõuks. Me käsitleme rahvust kui elavat organismi, kes mõtleb, tunnetab, mäletab. Rahvuslik identiteet säilitab meie eripära ning tagab kultuuri ja keele säilimise. Oma keel, haridus, kultuur ja riik loovad ainulaadse keskkonna, kus on hea ja turvaline elada, kirjutab ISAMAA Rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.
Ühendus Rahvuslased on ISAMAA erakonnasisene ühendus, mis moodustati 1997. aastal. Rahvuslaste ühendus tähistab sel aastal oma 21. sünnipäeva ja kannab endas rahvuslik-konservatiivseid ideid ja väärtuseid. Meie tegevuse eesmärkideks on seatud eestlaste rahvusliku identiteedi riikliku kaitse tagamine. Eesti on rahvusriik, kus meie kultuur on tagatud omakeelse haldussüsteemi, kultuurielu ja teiste vahendite abil. Eesti rahvusriigi peamine eesmärk on eestlaste identiteedi tagamine. Eesti Vabariigi ja tema kodanikkonna järjepidevuse hoidmine ning rahvuslikke huve järgiva kodakondsus- ja keelepoliitika arendamine.
Rahvuslus on globaliseeruvas maailmas tasakaalustavaks jõuks. Me käsitleme rahvust kui elavat organismi, kes mõtleb, tunnetab, mäletab. Rahvuslik identiteet säilitab meie eripära ning tagab kultuuri ja keele säilimise. Oma keel, haridus, kultuur ja riik loovad ainulaadse keskkonna, kus on hea ja turvaline elada.
Need on kaunisõnalised eesmärgid, kuid reaalses elus peame meie – Rahvuslased meelde tuletama oma erakonna eestseisusele, et üks olulisemaid sambaid meie erakonna mainele ja toetusele ühiskonnas on rahvuslike väärtuste ja identiteedi säilitamine ja esiletoomine meie programmis ja poliitilises tegevuses.
Vahel on meid peetud „veskikiviks” oma erakonnale, sest meie ütleme välja tõe, mida paljud teised ei julge välja öelda või mis paljudele ei meeldi. Kuid meie seisame erakonnas tõe ja aususe eest, kes siis veel? Olen veendunud, et erakond koondab enamuses just rahvuslikult mõtlevaid inimesi, kes ei tagane meie põhiväärtustest.
Väärib märkimist, et oleme suutnud koalitsioonis ära hoida nii konservatiivse kodakondsus- kui ka migratsioonipoliitika aluspõhimõtete muutmise katsed. Samuti seisime selle eest, et mitte ära anda riigi suveräänset õigust pagulaste vastuvõtmise osas. Taas on valimised uusi tuure peale võtmas ja käsil programmi koostamine. Pole tarvilik seada ulmelisi uusi suundi, kui püsime veel kindlalt kursil ja seljataga täitmata jäänud hulk lubadusi ja ülesanded.
Sel aastal tähistab Eesti Vabariik 100. aastapäeva ja meie erakond 30. aasta möödumist ERSP asutamisest. Edu, õnne ja pikka iga meile!
