Tarmo Kruusimäe: kannatanute õigused ei saa jääda tähelepanuta

Tarmo Kruusimäe | Foto: Erik Peinar, Riigikogu

Eilsel istungil võeti vastu Riigikogu õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu. Isamaa fraktsiooni liige Tarmo Kruusimäe ütles Riigikogu ees peetud kõnes, et kriminaalmenetluste puhul on kurjategijal õigusi justkui rohkem ja samas kannatanu õigused on jäänud tagaplaanile.

 

Tarmo Kruusimäe kõne:

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, loomulikult ka kodanikud, valijad ja kõik need inimesed, kes te olete kunagi kokku puutunud mingite ebameeldivate olukordadega! Eks te ju teate, jah, et väärteo puhul on olnud see, et kui sa oled kannatanu, siis sul ei ole võimalik lihtsalt kätte saada neid isikuandmeid, et võib-olla jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Ja kui sa oled saanud tervisekahjustusi, siis ka sul ei ole eelnevalt võimalik, vaid kui kogu see olukord juba ära menetletud, siis sa saad pöörduda kohtu poole. See aga tegelikult ju tõstab kohtute töökoormust.

Me teame, et meie kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, aga õiglaselt. Panna nüüd juurde veel koormust, selleks et nad jahvataksid veel aeglasemalt – ei, see on väär. Sellele on tähelepanu juhtinud ka mitmetel-mitmetel kordadel õiguskantsler ja selle tõdemuseni olen ma ka isikliku kogemusega jõudnud, et on au olnud olla 11,5 aastat alaealiste komisjoni liige, ning alati, kui ma olen küsinud, et aga miks te ei ole neid olukordi omavahel ära lahendanud, siis ei ole võimalik teada saada. Laps keeldub ütlemast, et ta on mingi jamaga hakkama saanud, kuigi võib-olla – või mis võib-olla, raudselt ju – lapsevanem maksab ikkagi selle kõik kinni. Aga see olukord ei ole, jah, olnud normaalne. Ja mul on hea meel, et õiguskomisjon eelmisel aastal 17. juunil algatas väärteomenetluse § 62 muutmise. Ja eks ta siis ole.

Ma tahaksin öelda kõikidele kodanikele, et Riigikogu jahvatab veel aeglasemalt. Eks seda mõjutavad alati kaks asja. Üks on see, kuidas see kõikvõimalik meedia meie üldist sihukest arvamust ja hoiakut kujundab. Ja muidugi teine oluline faktor on see, kust poolt tuul puhub. Ma arvan, et ei ole vaja oodata neid erinevaid umbmääraseid suuri asju. Igal saadikul, igal fraktsioonil, kõigil on õigus algatada. Kui sa näed, et kuskil on midagi paigast ära, siis nii ta on.

Me ei tea, kustkohast kõik läks lappama, aga mingil hetkel tekkis see, et kui hakati menetlema inimese õigusi, siis me oleme kaldu läinud sinnapoole, et kurjategijal on õigusi justkui rohkem ja samas kannatanu on jäänud meil tagaplaanile. See ei ole mõistlik olukord. Täna me lahendame selle probleemi. See on pikalt veninud. Nagu ma ütlesin, argumente on mitmeid. Aga nüüd on kannatanul õigus tutvuda enda tervisekahjude dokumentidega, ja loomulikult ka teistel inimestel, kes on kahju kannatanud. Ja ka nendel puhkudel, kus alaealised on mingi asjaga hakkama saanud, on võimalik kohtuväliselt kokku leppida.

Seega, Isamaa peab ütlema, et see on hea. Kodanikud, kui teil on mure, ärge spämmige meid nende masskirjadega. Igaühel teil on ju meeles see, kellele te andsite kolm aastat tagasi või kaks aastat tagasi selle hääle. Ma tean, et valimiskasti juures oled sina ja sinu südametunnistus, üks kuni kahest meenutab selle saadiku nime. Tema poole tulebki pöörduda. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga