Aasta aega tagasi, 29. aprillil andis Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa erakonna valitsus Riigikogu ees ametivande.
„Valitsusliidu esimene aasta on olnud sündmusterohke ning pakkunud meile mitmeid väga sisulisi väljakutseid. Olgu need siis valitsuse ametisse astumise järel hoo sisse saanud arutelud Eesti ja Euroopa majanduse kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste üle või koalitsiooni esimese aasta lõppu jäänud koroonaviiruse tingitud tervishoiu- ja majanduskriis. Mul on hea meel, et oleme suutnud neis olukordades leida vajalikke lahendusi ja suutnud teha kaalukaid otsuseid,“ nimetas peaminister Jüri Ratas aastat raamistanud sündmusi.
Peaminister tõdes, et juba praegu on selge, et järgmine tööaasta kulub suuresti sellele, et oma igapäevaelu koroonaviiruselt tagasi võtta ja taastada meie normaalne elukorraldus. „Nii Eestis kui terves maailmas inimeste tervise ja elu ohtu seadnud viirus on juba muutnud meist enamiku tavapäraseid harjumusi, aga selle mõjud argielus, majanduses ja mujal jäävad meiega veel pikaks ajaks. Riigi ja valitsuse ülesanne on nende muutustega tegeleda, vajadusel neile lahendused leida ning toetada selle juures meie tööinimesi, ettevõtteid ja panustada ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide toimetuleku tagamisse,“ lausus Ratas.
Peaminister sõnastas kolm keskset küsimust, mis meie ees seisavad
* Leida jätkusuutlikud lahendused küsimustele, mis määravad meie inimeste, perede, ettevõtete ja seeläbi terve Eesti heaolu.
Näiteks: tervislikku käitumist soodustavad sotsiaalsed normid, uued töökohad teenistuseta jäänud kaasmaalastele, valmisolek võimalikeks tulevasteks kriisideks.
* Arendada kriisi ajal võimendunud eeliseid ja avanenud võimalusi.
Näiteks: digilahenduste arendamine igapäevases elus, töös ja õppes, meie rahvusliku lennundusettevõtte taaskäivitamine.
* Kaasajastada meie tulevikukäsitlusi.
Näiteks: 2020. aastal peaks valmima Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“, mille eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka 15 aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Lisaks on sel aastal lõppemas ka suur osa valdkondlikke arengukavasid ning nende uuendamisega seab valitsus järgmisteks aastateks strateegilised eesmärgid erinevates valdkondades.
Valitsuse esimese aasta suuremad otsused
Perede heaolu tõstmine ja palgatõusud
1. jaanuaril jõustunud tulumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõuga muutus riigis maksustamine laste- ja peresõbralikumaks. Muudatusega kasvas maksuvaba tulu lapse eest alates kolmandast lapsest 100 euro võrra kuus. Samuti lahendati aasta lõpus sünnitajate maksustamise probleem.
1. jaanuarist tõusis põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja miinimumpalk 1315 euroni kuus. See 65-eurone palgatõus puudutab ligikaudu 13 000 üldhariduskoolide õpetajat.
Valitsus suurendas 2020. aasta riigieelarves kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, treenerite ning politseinike ja päästjate palgafonde.
1. aprillist tõusid tervishoiutöötajate palgad. Mitmekordistati seniseid perearstide kaugusetasusid ning laiendati kaugusetasu saajate ringi kõigile perearstidele, kes tegutsevad väljaspool suuremaid keskusi. Samuti tõusid arstide, õdede ja hooldajate palgad vastavalt kollektiivleppes kokku lepitule.
Pensionitõus ja pensionireform
Tänavu 1. aprillist tõusis Eestis keskmine vanaduspension indekseerimise ja erakorralise tõusu koosmõjul 45 eurot. Tegu on suurima pensionitõusuga viimase 12 aasta jooksul. Valitsus otsustas 2020. aasta riigieelarve koostamisel eraldada 20,8 miljonit eurot erakorraliseks pensionitõusuks.
II samba reform. Valitsus otsustas, et inimeste pensionivara kogumine muutub vabatahtlikuks ja tekib võimalus kogutud raha enne pensioniiga investeerida ja kasutusele võtta.
Riigijuhtimise parandamine
Valitsus on esimesel tööaastal riigireformi raames liitnud mitmeid ametiasutusi. SA Innove, SA Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ning Eesti Noorsootöö Keskuse teenused koondatakse ühendametiks, mille nimeks saab haridus- ja noorteamet. Ühendatakse veel keskkonnainspektsioon ja keskkonnaamet, samuti veterinaar- ja toiduamet põllumajandusametiga.
Valitsus kiitis heaks maade hindamise läbiviimise. Hindamise protsess plaanitakse läbi viia 2022. aastal ning puudutab ligikaudu 750 000 maatükki. Maamaksu tulude kasv võimaldab kohalikul omavalitsusel suunata rohkem raha elukeskkonna kvaliteedi hoidmisega seotud avalikesse teenustesse, näiteks teede ja tänavate korrashoiuks. Kasvab ka eraomanike kinnistute väärtus.
Valitsus alustas põhjaliku riigieelarve revisjoni läbiviimist.
Kiirete ühenduste arendamine
Detsembris sai nurgakivi Rail Balticu raudteetrassi esimene objekt, Saustinõmme maanteeviadukt Tallinna ringteel. Teiste Balti riikide peaministritega lepiti kokku Rail Balticu projekti edenemise regulaarne jälgimine, et rahvusvaheline raudtee saaks kindlasti valmis järgmise pikaajalise Euroopa Liidu eelarve raames.
Valminud teehoiukava näeb ette kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamist. Hoogsam ehitus algab aastal 2024. Üle 15 miljoni euro eraldas valitsus kruusateede tolmuvabaks muutmise programmile.
Valitsus eraldas lisaeelarves 15 miljonit eurot viimase miili väljaarendamiseks ehk sideettevõtjate toetamiseks kestliku sidevõrgu rajamisel. Samuti on ette nähtud lõpptarbija toetus kiire internetiga liitumisel.
Toetus kliimaneutraalsuse eesmärgile
Valitsus kiitis oktoobris heaks seisukohad Euroopa pikaajalise strateegilise visiooni „Puhas planeet kõigi jaoks“ kohta, millega Eesti toetab põhimõtteliselt kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist Euroopa Liidu üleselt aastaks 2050. Juulis moodustati valitsuse juures kliima- ja energiakomisjon, kuhu lisaks peaministrile kuulub veel kuus valitsusliiget.
