Kolmapäeval avati Tallinnas eesti keele maja, kus õpetatakse eesti keelt ja pakub huvilistele võimalust eesti keeles suhelda.
Kolmapäeval avatud Tallinna eesti keele maja asub Tallinna kesklinnas Rävala puiestee 5, keelemaja pakub keeleõppeks ja lõimumiseks kompleksset teenust. Nii korraldatakse ja koordineeritakse majas eesti keele õpet, samuti pakutakse eesti keele omandamiseks ja keelekasutuseks praktilisi võimalusi ja mitmekülgset lõimumisalast teavet. Ka koondab ja jagab maja keeleõppega seotud metoodilist teadmist.
Eesti keele maja kuulutati avatuks esimese koolikella, ekskursiooni ning inspireerivate sõnadega. Avaüritusel panid kiirkõne võistluses oma eesti keele oskuse proovile teleoperaator Mustafa Çelik, koomik Stewart Johnson ning iduettevõtja Evgenia Trofimova, edastas Integratsiooni Sihtasutus.
Uutes ruumides algavad erinevad eesti keele omandamist toetavad tegevused järgmisel nädalal.
Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar lausus, et eesti keele majja on oodatud kõik eesti keelest erineva emakeelega inimesed sõltumata rahvusest või keeleoskusest, et õppida, harjutada või lihtsalt kuulata eesti keelt ning elada siinsesse ellu kiiremini sisse. „Eesti keele maja on koht, kus soovijad saavad nõu, tuge ja keelepraktikat, mis on alus ühise keele- ja mõtteruumi leidmiseks erinevast rahvusest ja emakeelega inimeste vahel,“ sõnas Käosaar.
Isamaa liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul on palju tähelepanu pälvinud debatt eestikeelsest haridussüsteemist, kuid lisaks sellele on oluline ka eesti keele õpetamine täiskasvanutele: „Nõudlus eesti keele õppe järele täiskasvanute seas on suur ning seetõttu tõstatasingi juba paar aastat tagasi Eesti Keele Majade idee.“
„Eesti Keele Majad on üks neist kingitustest, mida ühiskond tõesti vajab. Need on tõhusad ja toimivad täiskasvanutele mõeldud keeleõpetamise keskused. Tallinna Eesti Keele Maja saab kohaks, kuhu inimene saab pöörduda siis, kui tal on vaja ükskõik millist keeleõpet. Tore, et paar aastat tagasi koalitsioonilepingusse surutud ideest on saanud reaalsus,“ lisas Ladõnskaja-Kubits.
„Iga eesti keele kõneleja on oluline ja väärtuslik meie kultuuri edasi kandja. Meie ilusa eesti keele kõnelejate hulk ei pea piirduma nendega, kes elavad Eestis. Eesmärk peaks olema suurem, miks ka mitte võtta järgmiseks suureks eesmärgiks Eesti Instituudi ühe juhi Mart Meri välja öeldu – unistus suurendada eesti keele rääkijate arvu maailmas vähemalt 1,5 miljoni inimeseni,” kultuuriminister Indrek Saar.
Tallinna Eesti keele maja juhataja Olga Selištševa sõnas, et kindlasti ei jää maja tegevus formaalse keeleõppe kohaks, vaid hubaseks kooskäimise paigaks. „Suur osa mujalt Eestisse elama asunud inimesi valdab eesti keelt passiivselt ning meie eesmärk on pakkuda nendele inimestele võimalikult palju võimalusi eesti keele praktiseerimiseks. Plaanime korraldada keelekohvikuid, tandemõpet ning ka erinevaid üritusi, mille käigus kõige kiiremini ja aktiivsemalt keeleoskust arendada,“ sõnas Selištševa. „Samuti on meie juurde oodatud ka eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed, et soovi korral tandemõppe käigus õppida mõnda teist keelt,“ lisas ta.
Tallinna eesti keele majas pakutakse erinevaid keeleõppe võimalusi – erineva tasemega keelekursuseid, tandemõpet eestlasega, keelekohvikus osalemist ja digiõpet, samuti korraldatakse keelepraktikat klubi ja kohviku formaadis. Soovijad saavad ka praktilist nõu dokumentide vormistamisel, info leidmisel või ametiasutustega suhtlemisel.
Tallinnale avatakse tänavu eesti keele maja uued ruumid ka Narvas, aadressil Linda 2. Eesti keele majad on loodud Integratsiooni Sihtasutuse poolt ning nende tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ja kultuuriministeeriumi poolt.
